Küttesüsteemi puhastus Tallinnas

Iga küttesüsteem on erinev ning saaste koostis sõltub materjalidest, vee omadustest, süsteemi vanusest ja sellest, kui tihti on süsteemi täidetud või avatud. Seetõttu ei saa eeldada, et kõikides süsteemides on samad ladestused. Kõige sagedamini kohtame järgmisi:

• rooste — raua korrosiooni tulemus, mis mõjutab eelkõige teras- ja malmosi;
• muda — peen tumedat värvi sete, mis koguneb süsteemi madalamatesse kohtadesse;
• setted — segu korrosioonijääkidest, mineraalidest ja süsteemis liikuvatest osakestest;
• korrosioonijäägid — metallipinnalt eraldunud materjal, mis ringleb koos soojuskandjaga;
• mustus — süsteemi paigaldusel või remondil sattunud võõrosakesed;
• mineraalsed ladestused — vees lahustunud soolade väljasadenemine soojematel pindadel;
• muud jäägid — näiteks vanade tihendite osakesed või ehitusjäägid pärast töid.

Küttesüsteemi rooste eemaldamine ja küttesüsteemi muda eemaldamine on tehniliselt erinevad ülesanded, kuigi mõlemat nimetatakse igapäevakeeles puhastuseks. Šlam ja peen muda liiguvad ringlusega ning kipuvad kogunema radiaatorite alumistesse osadesse, samas kui kõvemad mineraalsed ladestused jäävad pigem kuumemate pindade lähedale. Sellepärast hindame saaste iseloomu enne meetodi valikut.

Puhastusvajadus ei ole kunagi automaatne järeldus ühest tunnusest. Küll aga on olukordi, mille puhul tasub süsteem üle vaadata ja hinnata, kas küttesüsteemi puhastamine setetest on põhjendatud:

• radiaatorid soojenevad ebaühtlaselt või osa radiaatoritest jääb jahedaks;
• süsteemi töö on võrreldes varasemaga märgatavalt muutunud;
• küte töötab halvemini, kuigi seadistused ei ole muutunud;
• on tekkinud kahtlus, et süsteemis on saaste ja setted;
• süsteemi ei ole pikka aega hooldatud ega üle vaadatud;
• süsteemis on tehtud remonti või osade vahetust;
• süsteemi tühjendamisel on välja tulnud tume, mudane või roostene vesi;
• süsteemis on varem tuvastatud ladestused.

Miks ei tähenda külm radiaator alati puhastusvajadust

Sama pilti — ebaühtlaselt soojenev süsteem — võivad põhjustada ka täiesti teistsugused tehnilised põhjused. Enne puhastuse soovitamist kontrollime, kas probleem võib olla:

• õhk süsteemis — radiaator on ülevalt külm ja süsteem vajab õhutamist;
• ventiili probleem — termostaatventiil või sulgeventiil ei ava läbivoolu;
• tsirkulatsioonipump — pump ei tööta korrektselt või on vale seadistus (vt tsirkulatsioonipump);
• tasakaalustamine — soojuskandja jaotub korruste või ringide vahel ebaühtlaselt;
• muu tehniline rike — soojussõlme, automaatika või katla probleem.

Kui põhjus on üks neist, siis puhastus üksi olukorda ei paranda. Just seetõttu on ülevaatus töö esimene ja kohustuslik osa.

Küttesüsteemi setete eemaldamine on selle teenuse tuum. Setted mõjutavad süsteemi kahel viisil: nad vähendavad läbivoolu ristlõiget ning halvendavad soojusülekannet, sest ladestunud kiht töötab metallpinna ja soojuskandja vahel isolaatorina. Kui palju see konkreetset süsteemi mõjutab, sõltub sette hulgast, paiknemisest ja süsteemi ehitusest.

Küttetorustiku setete eemaldamine

Torustikus kogunevad setted eelkõige sinna, kus voolukiirus on väiksem või kus torustik teeb suunamuutuseid. Vanemates terastorudes on korrosioonijääkide osakaal tavaliselt suurem. Töö maht sõltub trasside pikkusest, ligipääsust ja sellest, kas süsteemi saab osadeks jagada.

Radiaatorite setete eemaldamine

Radiaatoris koguneb sete tüüpiliselt alumisse ossa, kus soojuskandja liikumine on aeglasem. Tulemus on iseloomulik: radiaator on ülalt soe ja alt jahedam. Sellisel juhul on radiaatorite setete eemaldamine põhjendatud, kuid ainult siis, kui oleme välistanud õhu ja ventiili probleemi.

Me ei luba enne diagnostikat konkreetset tulemust ega protsenti. Realistlik ootus on, et kui probleemi põhjus on setted, siis nende eemaldamine parandab läbivoolu ja soojuse jaotumist süsteemis. Täpsema hinnangu saame anda alles pärast süsteemi ülevaatust.

Küttetorustiku puhastus tegeleb süsteemi „veresoonkonnaga“ — torudega, mis viivad soojuskandja katlast või soojussõlmest tarbimispunktidesse ja tagasi. Torude sisepind on koht, kus ladestused hakkavad kõige varem tekkima, sest just seal on pidev kokkupuude soojuskandjaga.

Kuidas sisemine saaste mõjutab tööd

• väheneb toru efektiivne ristlõige ja seega läbivool;
• muutub ringluse tasakaal — osa ringidest saab rohkem, osa vähem soojuskandjat;
• halveneb soojusülekanne, sest ladestunud kiht takistab soojuse liikumist;
• suureneb koormus tsirkulatsioonipumbale ja süsteemi sõlmedele.

Küttetorude puhastus algab alati hindamisest: torude materjal, vanus, seinapaksus, liidete seisukord ja ligipääs. Vana ja õhenenud torustiku puhul võib olla mõistlikum kaaluda torustiku uuendamist — sellisel juhul räägime eraldi torutöödest või kortermajas püstikute vahetusest.

Radiaatorite puhastus on suunatud radiaatori sisemusse kogunenud setetele. Kui radiaator soojeneb ebaühtlaselt, on see üks võimalikest põhjustest — kuid mitte ainus.

Millal on radiaatorite puhastamine põhjendatud

• radiaator on ülalt soe, kuid alt püsivalt jahe;
• õhutamine ei muuda olukorda;
• ventiil on avatud ja töökorras;
• sama probleem kordub aastast aastasse;
• süsteemis on varem tuvastatud muda või roostet.

Millal tuleb otsida muud põhjust

Kui radiaator on külm ülevalt, viitab see pigem õhule. Kui terve püstik või korrus on jahedam, on tõenäolisem tasakaalustuse või ringluse probleem. Kui radiaator ei soojene üldse, tuleb kontrollida ventiili ja ühendusi. Radiaatorite mustuse eemaldamine nendel juhtudel probleemi ei lahenda.

Kui radiaator on kahjustatud, lekib või on tehniliselt amortiseerunud, siis puhastus ei ole õige lahendus. Sellisel juhul vaadake kütteradiaatorite paigaldus ja vahetus.

Keskküttesüsteemi puhastus puudutab hooneid, kus soojus jaotatakse ühest punktist mitmesse ruumi või korterisse. Sellised süsteemid on suuremad, pikemate trassidega ja tavaliselt vanemad, mistõttu saaste jaotus võib olla väga ebaühtlane.

Kortermajad ja korteriühistud

Ühises süsteemis ei ole probleem kunagi ainult ühe korteri oma. Kui üks püstik või ring on saastunud, mõjutab see kogu jaotust. Seetõttu on keskküttesüsteemi setete eemaldamine tavaliselt planeeritav töö, mitte kiirlahendus.

Eramajad

Eramajas on süsteem väiksem, kuid sageli mitmekesisem: radiaatorid, põrandaküte, akumulatsioonipaak ja katel ühes ringis. Puhastuse ulatus lepitakse kokku pärast ülevaatust.

Tehnilised ruumid ja soojussõlmed

Süsteemi tehniline süda on soojussõlm või katlaruum. Kui seal on filtrid, mudakogurid või soojusvaheti saastunud, mõjutab see kogu maja. Nende seadmete korrashoiust räägime lähemalt lehel soojussõlme hooldus.

Kortermaja küttesüsteemi puhastus on korteriühistutele ja haldusettevõtetele suunatud töö, mis nõuab rohkem ettevalmistust kui üksiku korteri puhul. Enne tööde planeerimist on vaja hinnata süsteemi seisukorda tervikuna.

Mida hinnatakse enne tööd

• süsteemi skeem ja ringide jaotus;
• püstikute vanus, materjal ja seisukord;
• soojussõlme seadmete ja filtrite olukord;
• radiaatorite tüüp ja ühenduste seisukord;
• varasemad remonditööd ja osaliselt vahetatud lõigud;
• ligipääs korteritele ja tehnoruumidele;
• tööde ajastus kütteperioodi suhtes.

Kellele see sobib

Teenus on mõeldud korteriühistutele, haldusettevõtetele, kortermajadele ja ühiste küttesüsteemidega hoonetele. Regulaarse teenindusega majadele sobib puhastust siduda plaanilise tehnohooldusega, et süsteemi seisukorda jälgitaks järjepidevalt.

Ühistu jaoks on oluline ka see, et töö oleks dokumenteeritud ja elanikega kooskõlastatud. Lepime tööde mahu, ajakava ja ligipääsu kokku enne alustamist.

Töö käik on üles ehitatud nii, et otsused tehakse tegeliku info, mitte oletuste põhjal:

1. Süsteemi ülevaatus — vaatame üle torustiku, radiaatorid, sõlmed ja ligipääsu.
2. Probleemi ja süsteemi seisukorra hindamine — võrdleme kaebust süsteemi tegeliku olukorraga.
3. Saaste ja setete olemuse hindamine — millist laadi ladestustega on tegemist ja kus need paiknevad.
4. Sobiva puhastusmeetodi valimine — arvestame materjale, vanust ja riske.
5. Puhastustööde teostamine — kokkulepitud mahus ja kokkulepitud ajal.
6. Süsteemi kontroll — täitmine, õhutamine, surve ja soojenemise kontroll.
7. Vajadusel täiendavad hooldus- või remonditööd — kui ilmneb rike või kulunud sõlm.

Kui mõni etapp näitab, et puhastus ei ole antud olukorras õige lahendus, ütleme seda otse ja pakume välja põhjendatud alternatiivi.

Meetodi valik sõltub süsteemist. Toru SOS lähtub sellest, mida konkreetne süsteem talub ja mida saaste iseloom nõuab. Praktikas kasutatakse küttesüsteemide puhastamisel järgmisi lähenemisi:

Mehaaniline puhastus

Setete ja mustuse eemaldamine füüsiliselt — näiteks filtrite ja mudakogurite puhastamine, sõlmede avamine ning süsteemi osade läbipuhumine või loputamine. Sobib eelkõige siis, kui saaste on lokaalne ja ligipääsetav.

Läbipesu meetodina

Kui setted on jaotunud kogu süsteemis, on üheks võimalikuks lahenduseks süsteemi läbipesu. Seda teenust kirjeldame põhjalikult eraldi lehel: küttesüsteemi läbipesu.

Keemiline puhastus

Sobivate vahenditega tehtav puhastus, mida kasutatakse siis, kui ladestused ei eemaldu mehaaniliselt. Keemilise puhastuse sobivus sõltub süsteemi materjalidest ja seisukorrast ning seda hinnatakse alati eraldi, sest vale valik võib vanemat süsteemi kahjustada.

Kombineeritud lähenemine

Sageli kasutatakse mitut võtet järjest: esmalt eemaldatakse suurem osa setetest, seejärel puhastatakse filtrid ja sõlmed ning lõpuks kontrollitakse süsteemi tööd. Millist kombinatsiooni Teie süsteem vajab, selgub ülevaatusel — me ei paku meetodit enne, kui teame, millega tegemist on.

Igapäevakeeles kasutatakse sõnu läbisegi, kuid tehniliselt on tegemist erinevate töödega. Selge eristus aitab tellida just seda, mida süsteem vajab.

• Puhastus — tegeleb setete, mustuse, rooste ja ladestustega süsteemi sees. See on käesoleva lehe teema.
• Hooldus — regulaarne tehniline teenindus: kontroll, õhutamine, surve, seadmete töö ja ennetus. Vaata küttesüsteemide hooldus.
• Remont — konkreetse rikke kõrvaldamine: leke, katkine ventiil, seiskunud pump või kahjustatud sõlm.
• Läbipesu — eraldi teenus ja meetod, mida kirjeldame lehel küttesüsteemi läbipesu.

Küttesüsteemi hooldus ja puhastus täiendavad teineteist: korrapärane hooldus aitab avastada saaste kogunemist varem, mistõttu puhastust on vaja harvemini ja väiksemas mahus.

Ühtset hinnakirja siin lehel ei ole, sest küttesüsteemi puhastamise hind sõltub süsteemist, mitte teenuse nimetusest. Maksumust mõjutavad:

• küttesüsteemi tüüp ja ehitus;
• hoone või korteri suurus;
• radiaatorite arv;
• küttetorustiku pikkus ja jaotus;
• saastuse ulatus ja iseloom;
• ligipääs torustikule, radiaatoritele ja tehnoruumile;
• valitud puhastusmeetod;
• tööde kogumaht ja ajakulu.

Sellepärast anname pakkumise pärast süsteemi ülevaatust või piisavalt täpset kirjeldust. Nii on hind realistlik ja töö maht kokku lepitud enne alustamist. Suuremate objektide ja ühistute puhul koostame pakkumise tööde etappide kaupa.

• alustame alati süsteemi ülevaatusest, mitte oletusest;
• ütleme välja, kui probleemi põhjus ei ole setted;
• valime meetodi süsteemi materjalide ja seisukorra järgi;
• teeme tööd nii korterites, eramajades kui kortermajades;
• tegutseme Tallinnas ja Harjumaal;
• lepime tööde mahu ja hinna kokku enne alustamist;
• saame vajadusel jätkata hooldus- või remonditöödega samas süsteemis.

Küsimuste korral helistage +372 5822 4263 — kirjeldage süsteemi ja probleemi ning lepime kokku ülevaatuse.

• Küttesüsteem — süsteemi ülesehitus ja lahendused.
• Küttesüsteemide hooldus — regulaarne tehniline teenindus.
• Küttesüsteemi läbipesu — süsteemi läbipesu teenusena.
• Kütteradiaatorite paigaldus ja vahetus.
• Tsirkulatsioonipump — ringluse tagamine süsteemis.
• Soojussõlme hooldus — soojussõlme tehniline korrashoid.
• Tehnohooldus — hoone tehnosüsteemide plaaniline hooldus.
• Torutööd — torustiku paigaldus, remont ja vahetus.