Küttesüsteem ja keskküttesüsteem Tallinnas — projekteerimine, paigaldus, remont ja hooldus

Küttesüsteem on omavahel ühendatud seadmete ja torustike kogum, mis toodab või võtab vastu soojusenergiat, transpordib selle hoone eri ruumidesse ja annab õhule üle täpselt nii palju soojust, kui vaja soovitud sisetemperatuuri hoidmiseks. Süsteem koosneb neljast loogilisest osast: soojusallikas (katel, soojuspump või kaugkütte soojussõlm), jaotusvõrk (küttetorustik, kollektorid, pumbad), soojusandurid ruumides (radiaatorid, põrandaküte, konvektorid) ja juhtimine (automaatika, termostaadid, andurid).

Eestis on ülekaalukalt levinuim lahendus vesikeskküte — soojusekandjaks on vesi või vee-glükooli segu, mis liigub suletud ringis (küttering) soojusallika ja soojusandurite vahel. Vesi on suurepärane soojuskandja: sellel on suur soojusmahtuvus, seda on odav liigutada ja süsteemi saab hõlpsasti laiendada. Just seetõttu käivad mõisted küttesüsteem ja vesikeskküte Eesti kontekstis peaaegu alati käsikäes.

Kuidas küttesüsteem tegelikult töötab

Soojusallikas soojendab küttevee ette antud temperatuurini (näiteks 55 °C). Tsirkulatsioonipump surub vee peale­voolutorusse, kust see jõuab radiaatoritesse või põrandakütte kontuuridesse. Seal annab vesi soojuse ära, jahtub (näiteks 40 °C-ni) ja naaseb tagasivoolutoru kaudu soojusallikasse. Vahe pealevoolu ja tagasivoolu vahel (delta T) näitab, kui palju soojust süsteem tegelikult ära andis. Liiga väike delta T tähendab tavaliselt ülepumpamist või tasakaalustamata süsteemi, liiga suur delta T viitab alamõõdulisele torustikule või ummistunud kontuurile.

Kaasaegne energiatõhus küte töötab võimalikult madala pealevoolutemperatuuriga. Iga kraad, mille võrra saab küttevee temperatuuri langetada, tähendab kondensatsioonikatlal 1–2% ja soojuspumbal 2–3% väiksemat energiakulu. Seetõttu on madalatemperatuurne põrandaküte ja suurendatud pinnaga radiaatorid muutunud uusehitistes standardiks.

Keskküttesüsteem tähendab lahendust, kus soojus toodetakse ühes keskses punktis ja jaotatakse sealt kogu hoonesse või isegi tervesse linnaossa. Vastand on lokaalküte, kus iga ruum soojeneb oma seadmest (ahi, elektriradiaator, õhksoojuspumba siseseade). Praktikas kasutatakse Eestis mõistet keskküttesüsteemid kahes tähenduses.

1. Hoone oma keskküte

Eramus või väikeses kortermajas on üks katel või soojuspump, mis toidab kõiki ruume ühe torustiku kaudu. Omanik otsustab ise kütuse, temperatuurid ja graafiku üle.

2. Kaugküttele toetuv keskküte

Tallinna kortermajades ja ärihoonetes tuleb soojus kaugküte võrgust. Majas on soojussõlm (soojusvaheti, automaatika, pumbad, mõõtesõlm), mis eraldab linna võrgu maja sisemisest ringist ja annab soojuse üle maja enda küttesüsteemile. Sellisel juhul ei tegele omanik kütuse, vaid süsteemi seadistuse, tasakaalu ja hooldusega — ning just seal peitub kogu säästupotentsiaal.

Keskküttesüsteemi eelised

• Ühtlane soojus kõikides ruumides, ilma iga toa eraldi seadmeta.
• Madalam energia ühikuhind kui lokaalsel elektriküttel.
• Üks hooldatav sõlm mitmekümne seadme asemel — hooldus on odavam ja lihtsam.
• Ruumides ei ole põlemisprotsessi, kütusemahuteid ega müra.
• Soojusallikat saab hiljem vahetada (gaas → soojuspump) ilma kogu maja torustikku muutmata.
• Kaugkütte puhul lisandub sooja tarbevee tootmine samast sõlmest.

Keskküttesüsteemi puudused

• Suurem alginvesteering torustikku ja seadmetesse.
• Rike keskses sõlmes mõjutab kogu hoonet — seetõttu on hooldus kohustuslik, mitte valikuline.
• Kortermajas ei saa üks korter kütteperioodi algust üksi otsustada.
• Tasakaalustamata süsteemis on osa kortereid alati liiga soojad ja osa liiga külmad.
• Vana torustiku puhul kannab süsteem endaga sadet, roostet ja mudaset küttevett.

Ausalt öeldes ei ole enamik neist puudustest süsteemi omadus, vaid hoolduse puudumise tagajärg. Korralikult tasakaalustatud ja regulaarselt hooldatud keskküttesüsteem on Eesti kliimas endiselt kõige mõistlikum lahendus nii kortermajale kui suuremale eramule.

Radiaatorküte

Klassikaline ja kõige paindlikum lahendus. Radiaatorküte reageerib kiiresti, sobib renoveerimisse ilma põrandaid avamata ja võimaldab iga ruumi eraldi termostaadiga reguleerida. Paigaldame Purmo ja Kermi paneelradiaatoreid, torukujulisi ning disainradiaatoreid. Kaasaegse lahenduse puhul valime radiaatori 10–20% suurema, et süsteem töötaks 45–55 °C juures, mitte 70 °C juures.

Põrandaküte

Põrandaküte annab kõige ühtlasema soojusjaotuse ja töötab madalaima veetemperatuuriga (30–40 °C), mistõttu on see soojuspumba ja kondensatsioonikatlaga ideaalne paar. Paigaldame Uponor ja Rehau kontuure märja ja kuiva paigaldusena, koos kollektorkapi, ringipõhiste vooluhulgamõõtjate ja termoajamitega. Vannitubades ja esikutes on põrandaküte praktiliselt standard.

Vesikeskküte

Kogu maja kattev veeringlusel põhinev süsteem, mis ühendab soojusallika, torustiku, radiaatorid ja põrandakütte üheks tervikuks. Enamik meie tehtavaid küttesüsteemi paigaldusi ongi vesikeskküte.

Keskküte kaugküttega

Kortermajad ja ärihooned, kus soojus tuleb võrgust läbi soojussõlme. Teeme sõlme torustiku, pumbad, automaatika, filtrid ning maja sisemise küttevõrgu renoveerimise ja tasakaalustamise. Vaata ka soojussõlmede hooldus.

Õhk-vesi soojuspumba süsteemid

Õhk-vesi soojuspump (NIBE, Bosch, Vaillant) toodab küttevee välisõhu energiast ja sobib olemasoleva vesikeskkütte külge. Kõige kuluefektiivsem siis, kui süsteem on madalatemperatuurne. Enne pumba paigaldust kontrollime alati, kas olemasolevad radiaatorid suudavad 45 °C juures ruumi soojaks kütta — vastasel juhul tuleb osa radiaatoreid vahetada.

Maasoojuspumba süsteemid

Maasoojuspump annab kõige stabiilsema efektiivsuse ka –20 °C juures. Teeme sisemise osa: kollektorid, puhvermahuti, torustik, juhtimine ja ühendamine olemasoleva küttesüsteemiga.

Kombineeritud küttesüsteemid

Praktikas on paljud kaasaegsed lahendused hübriidsed: põrandaküte esimesel korrusel ja radiaatorid teisel; soojuspump põhikoormusel ja gaasikatel või elektrikatel tipukoormusel; kaminaga ühendatud puhvermahuti. Kombineeritud küttesüsteemid nõuavad läbimõeldud hüdraulikat (puhvermahuti, segamissõlmed, prioriteedid) — just siin tuleb hea projekt kõige selgemalt välja.

• Küttesüsteemi projekteerimine — soojuskadude arvutus, seadmete valik, skeem ja materjalide loend.
• Küttesüsteemi paigaldus — uusehitis, juurdeehitis, katlamaja, soojussõlm, torustik, radiaatorid, põrandaküte.
• Keskküttesüsteemi paigaldus — kortermaja ja ärihoone küttevõrk koos jaotuse ja mõõtmisega.
• Küttesüsteemi vahetus — vana malmradiaatori ja terastorustiku asendamine kaasaegse lahendusega.
• Küttesüsteemi renoveerimine — osaline uuendamine seal, kus täisvahetus ei ole majanduslikult põhjendatud.
• Küttesüsteemi moderniseerimine — automaatika, sagedusmuunduriga pump, termostaatventiilid, ilmaandur.
• Küttesüsteemi remont — lekked, ummistused, katkised ventiilid, mürisev pump, rikkis paisupaak.
• Keskküttesüsteemi remont — püstikud, magistraalid, soojussõlme sõlmed ja armatuur.
• Küttesüsteemi hooldus — iga-aastane kontroll, filtrite puhastus, surve ja seadete korrigeerimine.
• Küttesüsteemi tasakaalustamine — hüdrauliline tasakaalustamine ringide ja korterite kaupa.
• Küttesüsteemi loputus — surveloputus ja keemiline puhastus mudast, roostest ja settest.
• Küttesüsteemi õhutamine — radiaatorid, kontuurid, püstikud ja automaatsed õhueraldid.
• Küttesüsteemi diagnostika — termokaamera, surve- ja temperatuurimõõtmised, lekkeotsing.
• Süsteemi käivitamine — täitmine, seadistus, kütte­kõvera valik ja üleandmine dokumentidega.
• Küttetorude paigaldus ja küttetorustiku ümberehitus, sh peidetud paigaldus.
• Radiaatorite paigaldus, vahetus, ümbertõstmine ja pesu.
• Tsirkulatsioonipumba paigaldus ja vahetus (Grundfos, Wilo).
• Paisupaagi paigaldus, kontroll ja eelrõhu seadistus (Reflex).
• Soojussõlme hooldus, soojusvaheti puhastus ja automaatika seadistamine (Danfoss).

Katel või soojusallikas

Süsteemi süda. Gaasikatel, elektrikatel, pelletikatel, tahkeküttekatel, soojuspump või kaugkütte soojusvaheti. Võimsus valitakse soojuskadude arvutuse, mitte ruutmeetrite pealt.

Radiaatorid

Paneel-, toru- või disainradiaatorid koos termostaatventiili ja tagasivoolu sulguriga. Iga radiaator on tegelikult väike soojusvaheti, mille võimsus sõltub veetemperatuurist ja õhu liikumisest selle ümber.

Põrandaküte ja kollektorid

Kontuurid kollektorkapist ruumidesse, vooluhulgamõõtjad, termoajamid ja ruumitermostaadid. Kollektor on koht, kus süsteemi tegelikult tasakaalustatakse.

Küttetorustik

PEX-a hapnikutõkkega, mitmekihiline komposiittoru, vask, must teras või roostevaba. Torustik peab taluma temperatuuri, survet ja paisumist ning olema isoleeritud seal, kus soojus ei ole soovitud.

Tsirkulatsioonipump (ringluspump)

Kaasaegne sagedusmuunduriga pump kohandab kiirust vajadusele ja tarbib vana pumbaga võrreldes kuni 70% vähem elektrit. Vale pumba tööpunkt on üks sagedasemaid müra ja ebaühtlase kütte põhjuseid.

Paisupaak

Kompenseerib vee soojuspaisumist. Vale mahu või kadunud eelrõhu korral hakkab kaitseklapp vett välja laskma ja süsteemi surve kõigub iga päev — klassikaline põhjus, miks „süsteem ei hoia survet".

Automaatika ja termostaadid

Ilmaandur, kütte­kõver, ruumitermostaadid, nädalaprogramm, öine alandus ja kaugjuhtimine. Automaatika annab kõige kiirema tasuvuse kogu küttesüsteemis.

Soojussõlm

Kaugküttega hoone liides: soojusvaheti, reguleerventiil, pumbad, andurid, mõõtja ja filtrid. Selle seisukord määrab kogu maja küttearve.

Filtrid ja mudaeraldid

Mudafilter ja magnetiline eraldi püüavad kinni rooste- ja settekübemed, mis muidu ummistavad pumba ja soojusvaheti.

Sulgearmatuur ja tasakaalustusventiilid

Võimaldavad ühte ringi hooldada ilma kogu maja kütet välja lülitamata ning jagavad vooluhulga õiglaselt ringide vahel.

Gaasikatel

Kondensatsioonikatel (Bosch, Vaillant, Viessmann) on kompaktne, kiire ja täpselt reguleeritav. Suurima kasuteguri annab siis, kui tagasivoolu temperatuur jääb alla 55 °C — seetõttu sobib eriti hästi põrandakütte ja suurendatud radiaatoritega.

Elektrikatel

Odav paigaldada, vaikne, hooldusvaba, kuid kallis kütteenergia. Sobib hästi tipukoormuse katmiseks, väikeobjektile või varulahenduseks soojuspumba kõrvale.

Tahkeküttekatel

Puit ja brikett on odavad, kuid nõuavad käsitööd ja alati puhvermahutit, et katel töötaks täisvõimsusel ja süsteem ei kannataks temperatuurišokkide all.

Pelletikatel

Automaatne kütus, stabiilne põlemine ja hea kasutegur. Vajab punkrit, tuhaeemaldust ja regulaarset hooldust.

Soojuspumbad

Õhk-vesi ja maasoojuspump (NIBE, Bosch, Vaillant) toodavad 1 kWh elektrist 3–4,5 kWh soojust. Kõige suurem säästuallikas, kui süsteem on madalatemperatuurne ja korralikult tasakaalustatud.

Kaugküte

Tallinna suurima osa kortermajade lahendus. Mugav ja hooldusvaba, kuid arve suurus sõltub otseselt soojussõlme seadistusest ja maja sisemise küttesüsteemi tasakaalust.

1. Lähteülesanne. Hoone tüüp, pindala, konstruktsioonid, aknad, olemasolev soojusallikas ja soovid.
2. Soojuskadude arvutus ruumide kaupa — see määrab kogu ülejäänud lahenduse.
3. Skeem ja seadmete valik — katla või pumba võimsus, radiaatorite mõõdud, kontuuride pikkused, torude läbimõõdud.
4. Hinnapakkumine ja ajakava kirjalikult, koos materjalide nimekirjaga.
5. Ettevalmistus objektil — pinnad kaetakse, vana süsteem tühjendatakse ja demonteeritakse.
6. Küttetorustiku vedamine — magistraalid, püstikud, harud, kaitsetorud, isolatsioon, kinnitused.
7. Kollektorite ja põrandakütte paigaldus — kontuurid, sammud, kinnitus, betoneerimiseelne survekontroll.
8. Radiaatorite paigaldus — kinnitused, ventiilid, õhutid, kaugused seinast ja aknalauast.
9. Katlamaja või soojussõlme montaaž — katel, pump, paisupaak, filtrid, kaitseklapp, mõõteriistad.
10. Elektri- ja automaatikaühendused — andurid, termostaadid, juhtseade.
11. Survekatse ja liidete kontroll enne pindade sulgemist.
12. Täitmine, õhutamine, loputus.
13. Hüdrauliline tasakaalustamine ja seadistus.
14. Testkütmine ja termokaamera kontroll.
15. Üleandmine — dokumendid, garantii, kasutusjuhend ja hooldusgraafik.

Korteri radiaatorkütte ümberehitus võtab tavaliselt 1–3 päeva, eramu täislahendus 1–3 nädalat, kortermaja küttesüsteemi renoveerimine planeeritakse alati suveperioodi.

Küttesüsteemi remont algab alati diagnostikast, mitte osade vahetusest. Meie protsess:

1. Rikke kirjeldus ja süsteemi ajaloo väljaselgitamine (millal viimati hooldatud, mis muutus).
2. Surve, temperatuuride ja pumba töö mõõtmine; paisupaagi eelrõhu kontroll.
3. Termokaameraga radiaatorite ja kontuuride läbivaatus — kus soojus ei liigu.
4. Lekkeotsing: nähtav leke, surve langus, niiskuse mõõtmine, vajadusel survestamine lõikude kaupa.
5. Vea põhjuse selgitamine kliendile koos kahe võimaliku lahendusega: kiire parandus ja püsiv lahendus.
6. Remont: ventiili, pumba, paisupaagi või torulõigu vahetus, ummistuse eemaldamine, keevis- või pressliide.
7. Täitmine, õhutamine, surve seadistus ja järelkontroll töö lõpus.

Ägeda küttelekke, katkise magistraali või täieliku küttekatkestuse korral tuleme välja 24/7 — vaata avariiline teenus. Öösel ja nädalavahetusel on esmane eesmärk lekke peatamine ja kütte taastamine, lõplik lahendus tehakse järgmisel tööpäeval.

Korralik küttesüsteemi hooldus tehakse üks kord aastas, eelistatavalt augustis või septembris, enne kütteperioodi algust. Standardne hooldusvisiit sisaldab:

• süsteemi surve kontroll ja korrigeerimine;
• paisupaagi eelrõhu mõõtmine ja täitmine;
• kaitseklapi ja manomeetri kontroll;
• mudafiltri ja magnetfiltri puhastus;
• tsirkulatsioonipumba töö ja seadete kontroll;
• radiaatorite ja kontuuride õhutamine;
• termostaatventiilide liikuvuse kontroll (kinnikiilunud spindlid);
• automaatika, andurite ja kütte­kõvera ülevaatus;
• katla või soojusvaheti seisukorra hindamine;
• lekkekohtade ja korrosioonijälgede otsing;
• temperatuuride mõõtmine ja delta T hindamine;
• kirjalik hooldusakt koos soovitustega.

Ühistutele ja äriklientidele teeme aastase hoolduslepingu fikseeritud hindadega ja prioriteetse reageerimisega. Vaata ka küttesüsteemide hooldus ja küttesüsteemi läbipesu.

Küttesüsteemi loputus

Aastate jooksul koguneb süsteemi magnetiit (must rauaoksiid), rooste ja katlakivi. Muda vähendab radiaatorite soojusäraannet, ummistab pumba ja põrandakütte kontuurid ning võib soojusvaheti täielikult kinni panna. Küttesüsteemi loputus tehakse surveloputusena (vesi + õhk impulssidena) või keemilise puhastusena, millele järgneb neutraliseerimine ja inhibiitori lisamine. Tüüpiline tulemus vanas majas: pealevoolu temperatuuri saab langetada 5–10 °C võrra sama sisetemperatuuri juures.

Küttesüsteemi õhutamine

Õhk süsteemis tähendab kolinat, külmi radiaatoriülemisi osi ja pumba kavitatsiooni. Küttesüsteemi õhutamine tehakse õiges järjekorras — alt üles, ring ringi haaval — ja alati koos surve taastamisega. Kui õhku tekib pidevalt juurde, ei ole probleem õhutamises, vaid lekkes, vales paisupaagi rõhus või valesti paigutatud automaatõhutites. Sellisel juhul otsime põhjuse üles.

Küttesüsteemi tasakaalustamine

Hüdrauliline küttesüsteemi tasakaalustamine tähendab, et iga radiaator ja iga põrandakütte kontuur saab täpselt selle vooluhulga, mille jaoks ta projekteeriti. Tasakaalustamine tehakse tasakaalustusventiilide, eelseadistusega termostaatventiilide ja kollektori vooluhulgamõõtjatega ning tulemus dokumenteeritakse. See on üks väheseid töid, mis maksab end tagasi juba esimesel kütteperioodil.

Selged märgid, et küttesüsteemi vahetus või moderniseerimine on muutunud majanduslikult mõistlikuks:

• torustik on üle 30–40 aasta vana must teras ja liited hakkavad lekkima;
• küttevesi on tumepruun ja radiaatorid soojenevad ainult ülaosast;
• süsteemi tuleb õhutada mitu korda kütteperioodi jooksul;
• katel taktib — lülitub sisse ja välja iga paari minuti tagant;
• küttearve kasvab, kuigi ilm ja harjumused on samad;
• osa ruume ei soojene isegi maksimaalse seadistuse juures;
• radiaatoritel puuduvad termostaatventiilid või need on kinni kiilunud;
• plaanis on soojuspumba paigaldus (nõuab madalatemperatuurset süsteemi);
• hoonet renoveeritakse ja soojuskaod vähenevad oluliselt — vana katel jääb ülemõõduliseks;
• varuosi vanale seadmele enam ei toodeta.

Etapiviisiline moderniseerimine

Kogu süsteemi ei pea vahetama korraga. Mõistlik järjekord on: (1) loputus ja tasakaalustamine, (2) automaatika ja termostaadid, (3) tsirkulatsioonipump ja paisupaak, (4) radiaatorid, (5) torustik, (6) soojusallikas. Esimesed kaks etappi annavad tavaliselt 10–20% säästu ja maksavad murdosa täisvahetusest.

• Ärge tühjendage süsteemi suveks — hapnik kiirendab korrosiooni kordades.
• Kasutage täitmisel ettevalmistatud vett ja lisage korrosiooniinhibiitor.
• Hoidke süsteemi surve stabiilsena ja kontrollige paisupaagi eelrõhku kord aastas.
• Paigaldage magnetiline mudaeraldi — see on odavaim viis soojusvahetit kaitsta.
• Laske süsteem loputada iga 8–12 aasta järel või pärast suuremat remonti.
• Ärge katke radiaatoreid tihedate katete, mööbli ega pikkade kardinatega.
• Liigutage termostaatventiile suvel paar korda, et spindel kinni ei kiiluks.
• Laske pump talvel töötada madalal kiirusel, mitte lülitage täielikult välja.
• Tehke iga-aastane hooldus enne kütteperioodi, mitte selle keskel.
• Fikseerige seaded kirjalikult — nii ei pea neid iga hoolduse järel uuesti otsima.

• Tasakaalustage süsteem — tüüpiline sääst 8–20% ilma ühegi seadme vahetuseta.
• Langetage kütte­kõverat nii madalale, kui mugavus lubab — iga kraad loeb.
• Kasutage öist alandust 1–2 °C, mitte rohkem (muidu kulub hommikul rohkem soojuse taastamiseks).
• Vahetage vana pump sagedusmuunduriga mudeli vastu — elektrikulu langeb kuni 70%.
• Puhastage filtrid ja loputage süsteem — must vesi tähendab otseselt kaotatud kilovatt-tunde.
• Isoleerige torud keldris, garaažis ja külmades ruumides.
• Paigaldage termostaatventiilid igasse ruumi ja seadistage need reaalse kasutuse järgi.
• Kasutage ilmaandurit — süsteem reageerib välistemperatuurile enne, kui ruum jõuab jahtuda.
• Kontrollige soojussõlme seadeid — kortermajades on need sageli aastaid puutumata.
• Tihendage aknad ja uksed — kõige odavam küttesüsteemi „moderniseerimine" on soojuskao vähendamine.

• Radiaator on ülalt külm — õhk süsteemis; vaja õhutada ja kontrollida survet.
• Radiaator on alt külm — muda ja sete; vaja loputust.
• Osa maja on külm — tasakaalustamata süsteem või kinni kiilunud ventiil.
• Surve langeb pidevalt — leke, vigane kaitseklapp või tühjaks jäänud paisupaak.
• Surve tõuseb kütmisel liiga kõrgele — alamõõduline või rikkis paisupaak.
• Katel taktib — ülemõõduline katel, suletud termostaatventiilid, liiga väike süsteemimaht.
• Müra torudes — liiga suur vooluhulk, vale pumba kiirus, õhk või paisumiskompensatsiooni puudumine.
• Pump undab, aga vesi ei liigu — kinni jooksnud rootor või ummistunud filter.
• Põrandaküte on leige — segamissõlme vale seade või ummistunud kontuur.
• Soojusvaheti ei anna sooja vett — katlakivi ja muda; vaja keemilist puhastust.
• Termostaat ei reageeri — kinni kiilunud spindel või vale anduri asukoht.
• Küttevesi on must — magnetiit ja korrosioon; vaja loputust ja inhibiitorit.

1. Katla võimsuse valimine ruutmeetrite, mitte soojuskadude arvutuse järgi.
2. Paisupaagi maht ja eelrõhk jäetakse arvutamata.
3. Tasakaalustusventiilid jäetakse paigaldamata — süsteemi ei saa hiljem seadistada.
4. Liited peidetakse seina või põranda sisse ilma revisjoniluugita.
5. Kasutatakse hapnikutõkketa PEX-toru, mis toob süsteemi pidevalt hapnikku ja hävitab metallosad.
6. Torustik paigaldatakse ilma paisumiskompensatsiooni ja liikumisruumita — tekivad praksumine ja pinged.
7. Radiaator paigaldatakse liiga lähedale seinale või tihedasse nišši.
8. Põrandakütte kontuurid tehakse liiga pikaks (üle 100–120 m) — tekib ebaühtlane soojus.
9. Betoneeritakse ilma eelneva survekatseta.
10. Süsteem täidetakse pesemata ja ilma inhibiitorita.
11. Pump paigaldatakse valesse asendisse või vale vooluosundiga.
12. Automaatika andur pannakse päikese kätte või köögis pliidi lähedale.
13. Kaitseklapi väljalase jäetakse ühendamata äravooluga.
14. Süsteemi ei tasakaalustata ja probleemi kompenseeritakse temperatuuri tõstmisega.
15. Dokumendid, skeem ja seaded jäetakse vormistamata — järgmine hooldaja alustab nullist.

• Uponor, Rehau — PEX-a ja komposiittorustik, põrandakütte süsteemid, kollektorid.
• Purmo, Kermi — paneel- ja disainradiaatorid.
• Grundfos, Wilo — tsirkulatsioonipumbad ja pumbagrupid.
• Danfoss — termostaatventiilid, tasakaalustusventiilid, soojussõlme automaatika.
• Reflex — paisupaagid, mudaeraldid ja süsteemitarvikud.
• Bosch, Vaillant, Viessmann — gaasi- ja elektrikatlad, hübriidlahendused.
• NIBE — maasoojus- ja õhk-vesi soojuspumbad.

Me ei ole ühegi tootja edasimüüjad — valime seadme objekti, eelarve ja varuosade kättesaadavuse järgi. Kui klient on seadme juba ostnud, paigaldame ka kliendi materjaliga, sel juhul kehtib garantii paigaldustööle.

Eelised

• Küttesüsteemid on meie igapäevatöö, mitte kõrvaltegevus.
• Arvutame soojuskaod ja põhjendame iga seadme valiku — ei müü ülemõõdulist katelt.
• Kirjalik hinnapakkumine enne tööde algust, ilma hilisemate lisanditeta.
• Kogu tehnosüsteem ühest kohast: küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon.
• Press-, keevis- ja mõõtetehnika, termokaamera ja professionaalne loputusseade.
• Tasakaalustamine ja seadistus kuuluvad töö juurde, mitte lisateenusesse.
• Avariiabi 24/7 kogu Tallinnas ja Harjumaal.
• Puhas objekt: katame pinnad, koristame ja veame vanaraua ära.
• Arve eraisikule, korteriühistule või ettevõttele — kõik dokumendid korrektselt.

Garantii

• Kuni 24 kuud garantiid paigaldus- ja remonditöödele.
• Seadmetele kehtib tootjagarantii, mille dokumendid anname üle.
• Garantiijuhtumile reageerime tööpäeva jooksul, kütteavarii korral kohe.
• Survekatse protokoll, skeem ja seadete leht iga suurema objekti kohta.
• Esimese kütteperioodi järelkontroll on tasuta.

Teeme küttesüsteemi ja keskküttesüsteemi töid kõikides Tallinna linnaosades ning kogu Harjumaal. Tallinna piires jõuame avariiväljakutsele tavaliselt 30–60 minutiga, Harjumaal 60–120 minutiga.

Tallinn

Kesklinn, Põhja-Tallinn, Kalamaja, Kristiine, Mustamäe, Lasnamäe, Haabersti, Õismäe, Nõmme, Pirita, Kadriorg, Ülemiste, Rocca al Mare, Merivälja, Lilleküla, Sikupilli ja kõik ümberkaudsed asumid.

Harjumaa

Maardu, Viimsi, Harku, Tabasalu, Saue, Saku, Keila, Jüri, Rae vald, Kiili, Kose, Kehra, Loksa, Paldiski, Laagri, Peetri, Assaku, Ääsmäe ja teised piirkonnad.

• Kütteradiaatorite paigaldus — radiaatorite valik, paigaldus ja vahetus
• Küttesüsteemide hooldus — iga-aastane hooldus ja hooldusleping
• Põrandaküte ja põrandakütte paigaldus
• Tsirkulatsioonipump ja pumba vahetus
• Soojussõlmede hooldus — soojusvaheti, automaatika, seadistus
• Paisupaak ja paisupaagi vahetus
• Küttesüsteemi läbipesu — surveloputus ja keemiline puhastus
• Küttesüsteemi renoveerimine
• Tarbeveesüsteem — sooja ja külma vee süsteemid
• Boileri paigaldus ja akumulatsioonipaak
• Avariiline teenus 24/7 ja teenused ühistutele
• Hinnakiri ja broneeri aeg online