Miks valamu äravool muliseb pärast vee äravoolamist?

Mis valamu tühjenemise lõpus tegelikult toimub?

Valamust lahkuv vesi liigub läbi äravooluava sifooni ning sealt edasi harutorusse. Torus peab samal ajal liikuma ka õhk. Kui valamus olnud suurem veekogus korraga välja lasta, ei pruugi vool jääda ühtlaseks: osa torust võib ajutiselt veega täituda ja selle taha tekib rõhumuutus. Õhu läbiminek veest võibki kõlada mulksumise või luristamisena.

Sifooni kõverusse jääv vesi moodustab veetõkke ehk vesiluku. See eraldab ruumi kanalisatsiooni õhust. Kui vool tekitab piisava alarõhu, võib osa sellest veest edasi torusse liikuda. Õhk pääseb siis läbi vesiluku ja kuuldub mulin. Teistsuguses olukorras surub torustiku rõhk õhku valamu suunas. Seetõttu ei näita heli üksi isegi rõhumuutuse suunda.

Lühike üksik lõpuheli ei tõesta riket. Tähtis on muutus võrreldes varasemaga: uus, korduv või tugevnev mulin väärib tähelepanu ka siis, kui valamu näib endiselt kiiresti tühjenevat. Kui lisandub lõhn, veetaseme nähtav kõikumine või teiste seadmete mõju, ei tasu seda pidada pelgalt valamu tavaliseks hääleks.

Kolm tähelepanekut, mis aitavad põhjust eristada

Esimene küsimus on ajastus. Kas heli tekib väikese vooluhulga juures, ainult täidetud valamu tühjendamisel või siis, kui kasutad hoopis WC-d? Need olukorrad ei ole samaväärsed. Oma valamu suure veekoguse järel tekkiv mulin suunab tähelepanu kohaliku sifooni ja harutoru koosmõjule. Teise seadme kasutamisel tekkiv heli nõuab laiema ühenduse vaatamist.

Teine küsimus on vee äravoolukiirus. Kui vesi seisab valamu põhjas või liigub varasemast aeglasemalt, võib takistus olla oluline osa probleemist. Kui tühjenemine on tavapärane, kuid lõpus kostab mulin, tuleb lisaks kontrollida õhu juurdepääsu ja vesiluku püsimist. Kiire äravool ei välista kõiki takistusi, kuid ei anna ka alust kuulutada toru ummistunuks.

Kolmas küsimus on järelmõju. Kas ruum lõhnab alles pärast valamu tühjendamist? Kas sifooni lisatud väike veekogus vähendab lõhna? Kas valamu kõrval olev dušitrapp teeb samal ajal häält? Pane tähelepanekud kirja, kuid ära käsitle neid lõpliku diagnoosina: näiteks lõhn võib tulla ka valamu ülevoolukanalist või määrdunud äravooluavast.

Sifooni veetõke ja kohaliku ühenduse mõju

Sifoon ei ole lihtsalt toru, mille kaudu vesi ära läheb. Selle kuju ja ühendusviis peavad võimaldama veetõkke säilimist pärast kasutamist. Kui sifoon on kokku pandud tootja juhendist erinevalt või selle järel olev toru langeb enne sobivat õhuühendust ebasoodsalt alla, võib väljuv veekogus soodustada vesiluku tühjaks tõmbamist. Seda nimetatakse sifooni isetühjenemiseks ehk isesifoonimiseks.

Kodukasutajal pole põhjust hakata selle selgituse järgi torukallet ümber tegema. Sobiv lahendus sõltub torude mõõtmetest, ühenduste kõrgustest, kasutatavast sifoonist ja kogu haru ehitusest. Internetist leitud ühe riigi paigaldusmõõt ei ole automaatselt Eesti korteri projekteerimisreegel. Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui seinas oleva ühenduse tegelik suund ei ole nähtav.

Kui valamu muliseb WC või teise seadme kasutamisel

Kui valamu on puutumata, kuid WC loputamine paneb selle äravoolu mulisema, mõjutab üks tarbimiskoht teist. Ühises harutorus või püstikus liikuv vesi muudab rõhku. Probleem võib olla ebapiisavas õhuvahetuses, haru ühenduses või takistuses kaugemal. Sel juhul ei pruugi valamu sifooni puhastamine põhjust kõrvaldada, sest heli lähtekoht on mujal.

Kortermajas pane kirja, kas nähtus tekib ainult sinu seadmete kasutamisel või ka siis, kui sinu korteris vett ei kasutata. Naabrite tegevuse oletamise asemel on kasulikum fikseerida kellaaeg ja see, millised äravoolud reageerisid. Ühise torustiku kahtluse korral teavita korteriühistut või haldurit. Püstiku ja selle tuulutuse muutmine ei ole ühe korteri iseseisev hooldustöö.

Pesumasina väljapumpamine annab torustikule lühikese suurema koormuse ning võib varjatud probleemi nähtavaks teha. Kui mure on hoopis pesumasina ühenduse juures olev lõhn, käsitleme seda eraldi artiklis pesumasina äravoolu lõhn. Valamu mulin teise seadme töö ajal on eelkõige põhjus uurida ühendatud äravoolude omavahelist mõju.

Miks õhutusklapp ei ole universaalne lahendus?

Kanalisatsiooni õhutusklapp ehk õhu sissepääsuklapp laseb sobiva rõhuerinevuse korral torusse õhku. See võib aidata vältida alarõhust põhjustatud vesiluku tühjenemist, kui klapp on süsteemi jaoks sobiv ning õigesti paigaldatud. Kuid klapp ei puhasta toru ega muuda ebasobivat torustikulahendust automaatselt õigeks. Seda ei tasu osta ainult põhjendusega, et äravool teeb häält.

Tavaline õhu sissepääsuklapp ei ole ette nähtud kanalisatsiooni ülerõhu välja laskmiseks. Kui torust tulevad mullid ruumi suunas või vesi tõuseb äravoolus, tuleb uurida rõhu ja takistuse põhjust. Klapi paigaldamine ilma seda eristamata võib jätta tegeliku probleemi alles. Vajalik on hinnata, kust süsteem õhku saab ja kuidas see kogu hoones toimib.

Klapi asend, kõrgus ja juurdepääs hoolduseks peavad vastama konkreetse toote juhendile ning paigalduse nõuetele. Seda ei tohi sulgeda õhukindlasse kasti ega peita nii, et hooldus pole võimalik. Juba olemasoleva klapi puhul kontrolli ainult nähtavat olukorda; ära eemalda klappi prooviks ega jäta toru avatuks. Kanalisatsiooniõhk ei tohi pääseda eluruumi.

Ohutu kodune kontroll: alusta vaatlusest

Enne katsetamist vaata, kas valamukapi põhi on kuiv ja ühendused püsivad paigal. Pane nähtavate liidete alla kuiv paber või salvrätt, ilma toru puudutamata. Kui kasutamise järel ilmub niiskus, lõpeta katsed ja tegele lekke põhjusega. Vee lähedal olevate elektriseadmete puhul väldi märgade kätega puudutamist ning ära kasuta valamut edasi, kui vesi jõuab juhtmete või pistikupesani.

Lase kõigepealt väikesel veevoolul tavaliselt ära minna. Seejärel võid lekketa ja normaalselt tühjeneva valamu korral lasta välja mõõduka koguse kogutud vett. Täitmine ei tohi ületada tavapärast kasutust ega tekitada üleujutusohtu. Kuula, kas mulin toimub voolu ajal või pärast valamu tühjenemist. Kui vesi hakkab seisma või tagasi tõusma, katkesta kontroll kohe.

Pärast tühjenemist lisa sifooni väike kogus puhast vett ja jälgi, kas järelmõju muutub. See võib aidata eristada ajutiselt vähenenud veetõkke kahtlust, kuid ei mõõda vesiluku sügavust ega tõesta õhutusviga. Ära vala äravoolu keeva vett ning ära sega puhastuskemikaale. Kui torus on juba keemiline aine, ära sifooni ise ava ja teavita sellest töö tegijat.

• Märgi, millise seadme kasutamine heli käivitab ja millal heli lõpeb.
• Võrdle väikest voolu tavapärase suurema tühjendamisega, mitte ülekoormuskatsega.
• Jälgi lõhna, nähtavat niiskust ja vee tagasitõusu eraldi sümptomitena.
• Pildista sifooni ning seinaga ühendust enne võimalikke hooldustöid.
• Ära ava ühise püstiku ühendusi ega mine õhutust kontrollima katusele.

Millal piisab puhastamisest ja millal mitte?

Kui äravooluava ümber on nähtavat mustust, eemalda see tavapärase hoolduse käigus tootja soovituste järgi. Kergesti eemaldatava sõela või korgi puhastamine on teine asi kui kogu sifooni lahtivõtmine. Hoia eemaldatud osad alles ning kontrolli, et need läheksid tagasi õigesse asendisse. Valamu ülevooluava ei tohi kinni katta ega puhastusvahendiga kahjustada.

Sifooni lahtivõtmine võib olla võimalik, kui konstruktsioon on selleks mõeldud, ühendused on ligipääsetavad ja tunned kokkupanekut. Vana rabeda plasti, kinni jäänud ühenduse või juba lekkiva tihendi korral on targem töö katkestada. Kui soovid aru saada hoolduse ja asendamise erinevusest, vaata sifooni vahetamise teenust. Vahetus pole siiski iga mulina puhul vajalik.

Kui lisaks helile esineb selgelt aeglane äravool või vee tagasitõus, kuulub olukord takistuse uurimise alla. Selle kohta on eraldi ülevaade kanalisatsiooni ummistuse põhjustest ja lahendustest. Siinse artikli keskne küsimus on teine: miks kostab lõpuheli ka siis, kui valamu näib normaalselt tühjenevat, ning kas vesilukk jääb pärast seda toimima.

Millised märgid nõuavad kiiremat tegutsemist?

Ainuüksi väike lõpuheli ei ole tavaliselt põhjus lõpetada kogu kodu veekasutus. Olukord muutub, kui äravoolust tuleb vett tagasi, mitu seadet tühjenevad halvasti või kanalisatsioonivesi jõuab põrandale. Siis ära jätka pesumasina käivitamist või korduvat WC loputamist. Täiendav vesi võib tagasivoolu suurendada. Kortermajas teavita ka haldurit, sest probleem võib mõjutada naabreid.

Püsiv kanalisatsioonilõhn vajab samuti põhjuse leidmist, isegi ilma nähtava üleujutuseta. Tuuluta ruumi ja väldi toru avamist selleks, et lõhna päritolu nuusutades kindlaks teha. Kui lõhn tundub gaasile omane või tunned end halvasti, eemaldu ruumist ja järgi olukorrale sobivaid ohutusjuhiseid. Lõhna olemust ei saa internetiartikli järgi usaldusväärselt tuvastada.

Kui valamu veetõkke kahtlusega kaasneb kuiva põrandatrapi lõhn, võib sümptomite eristamisel aidata artikkel miks põrandatrapp vannitoas lõhnab. Need ei ole automaatselt üks ja sama rike. Ühine on ainult vajadus kontrollida, kas lõhnatõke toimib ning miks selle seisund muutub.

Mida torumehele kirjeldada ja mida kontrollilt oodata?

Kasulik kirjeldus võiks olla näiteks: vannitoa valamu tühjeneb tavaliselt, kuid suurema veekoguse järel tuleb kolm mulksu ja mõnikord lõhn; väikese kraanivooluga seda ei juhtu. Või: valamu teeb häält ainult WC loputamisel, kuigi valamut ei kasutata. Lisa, millal nähtus algas ja kas eelnes remont, sifooni puhastus või mõne seadme ühendamine.

Spetsialist vaatab nähtava sifooni ja haru lahendust, kontrollib ühendusi ning võrdleb käitumist eri kasutusolukordades. Vajaduse korral uuritakse kaugemat torulõiku või hoone õhuvahetust. Kaamerauuring võib olla põhjendatud varjatud takistuse või toru seisundi hindamiseks, kuid see ei ole iga mulina automaatne esimene samm. Uuring valitakse küsimuse järgi, mitte vastupidi.

TORU SOS-i toruabi poole pöördudes anna esmalt sümptomid ja võimalusel ühenduse foto. Ära telli ette kindlat klappi, uut sifooni või torupesu, kui põhjust pole veel selgitatud. Nii saab töö keskenduda tegelikule probleemile: säilivale veetõkkele, toimivale õhuvahetusele ja korrektsele äravoolule, mitte ainult heli ajutisele kadumisele.

Kokkuvõte: erista heli, veetõket ja äravoolu toimimist

Valamu tühjenemise järel kostev mulin on tähelepanek, mitte diagnoos. Üksiku lõpuheli puhul jälgi, kas käitumine muutub. Korduva mulina korral võrdle väikest ja suuremat voolu, pane tähele teiste seadmete mõju ning jälgi lõhna ja niiskust. Kui kaasneb tagasivool, mitu häiritud äravoolu või püsiv lõhn, ära piirdu valamu juures oletamisega.

Õige järgmine samm sõltub põhjusest. Mõnikord aitab ligipääsetava osa hooldus, teinekord tuleb korrastada sifooni ühendust või uurida ühise torustiku õhuvahetust. Eesmärk ei ole muuta valamut iga hinna eest täiesti hääletuks, vaid veenduda, et vesi liigub ära, vesilukk jääb toimima ja kanalisatsiooniõhk ei pääse tuppa.

Korduma kippuvad küsimused