Miks põrandatrapp lõhnab vannitoas?

Kuidas trapi vesilukk tegelikult töötab

Põrandatrapp koosneb kolmest osast: pealmine rest, korpuse sees olev eemaldatav sifoonikorv või lõhnasulgur ja alt väljuv äravoolutoru. Vesi voolab läbi resti korpusesse, täidab sifooni ja väljub alles siis, kui tase ületab vesiluku serva. Selle serva alla jääb alati mõni sentimeeter vett — see ongi vesilukk.

Vesiluku sügavus on tavaliselt 30–50 mm. See tundub palju, kuid on tegelikult üllatavalt haavatav: vesi aurustub, süsteemi rõhukõikumised imevad seda välja ja väikesed konstruktsioonivead lasevad selle mööda voolata. Kui vesilukk on tühi, on trapp lihtsalt lahtine avaus kanalisatsioonitorustikku ja lõhn pääseb takistamatult tuppa.

Sellepärast ei ole õige küsimus mitte „kust lõhn tuleb", vaid „miks vesilukk oma tööd ei tee". Vastus on peaaegu alati üks viiest järgnevast.

Põhjus 1: vesilukk on lihtsalt ära kuivanud

Kõige sagedasem ja kõige kahjutuim põhjus. Kui trappi ei kasutata — külalisvannitoas, suvekodus, pesuruumis, kus dušši ei ole, või lihtsalt puhkuse ajal —, aurustub vesilukus olev vesi. Soojas ja kuivas ruumis piisab selleks kahest kuni kolmest nädalast, põrandakütte kohal veelgi vähemast ajast.

Tunnus on iseloomulik: lõhn on tugev pärast pikemat kasutuspausi ja kaob peaaegu kohe, kui trappi vett valada. Kui pärast liitrist vett on ruum poole tunni jooksul jälle lõhnatu, oli põhjus leitud.

Lahendus on rutiin, mitte remont. Vala kasutamata trappi liiter vett iga kahe nädala tagant. Pikaks perioodiks lahkudes lisa vette supilusikatäis toiduõli — õlikiht aeglustab aurustumist mitmekordselt. Kui trapp on püsivalt kasutuseta, tasub kaaluda kuivsifooniga lõhnasulgurit, mis sulgub mehaaniliselt ka siis, kui vett pole.

Põhjus 2: alarõhk imeb vesiluku tühjaks

See on kõige sagedamini valesti diagnoositud põhjus. Kui kanalisatsiooni püstik ei ole korralikult ventileeritud või selle katusele viiv õhutustoru on ummistunud, tekib suure veekoguse äravoolamisel torustikku alarõhk. Alarõhk tõmbab lähima nõrgima vesiluku — tavaliselt just põrandatrapi, mille lukk on madalaim — tühjaks.

Tunnused on väga selged, kui neid teada: lõhn tekib või tugevneb siis, kui keegi loputab WC-potti, tühjendab vanni või pesumasin pumpab vee välja. Sageli kostub sel hetkel trapist või valamust lürisevat, ulguvat või mulisevat häält. Just see heli eristab alarõhu probleemi kõigist teistest põhjustest.

Alarõhk ei ole ainult lõhnaprobleem. Sama nähtus tähendab, et süsteem ei hinga korralikult, ja see kiirendab setete kogunemist ning suurendab ummistusriski. Kortermajas on põhjus tavaliselt ühises püstikus või katusel oleva õhutustoru ummistuses ning lahendamine käib ühistu kaudu. Eramus on tegemist enamasti valesti ehitatud või liiga pika ilma õhustuseta torulõiguga.

Kui kahtlustad ventilatsiooniprobleemi, aitab kõige kiiremini kanalisatsiooni videouuring, mis näitab püstiku seisukorda ja õhutustoru läbitavust ilma midagi lahti võtmata.

Põhjus 3: biokile ja setted trapi seintel

Kui vesilukus on vett ja mulinat pole, aga nõrk hapukas või kopitanud lõhn on siiski olemas, on põhjus tõenäoliselt orgaanilises kihis trapi seintel. Juuksed, seep, nahaosakesed ja rasv moodustavad limase biokile, milles elavad anaeroobsed bakterid. Nende ainevahetuse kõrvalprodukt ongi see lõhn — ja see tuleb ruumi ka läbi täiesti korras vesiluku, sest allikas asub luku pool.

Tunnus: lõhn on pigem kopitanud kui teravalt kanalisatsioonihaisune, püsib ühtlaselt sõltumata teiste seadmete kasutamisest ning tugevneb sooja veega loputades, sest soojus aktiveerib bakterid.

Lahendus on mehaaniline puhastus, mitte keemia. Eemalda rest ja sifoonikorv, puhasta need harjaga, kaabi korpuse seinad puhtaks ja loputa kuuma veega. Söögisooda ja äädika kombinatsioon aitab lõhna vähendada, kuid ei asenda limakihi füüsilist eemaldamist. Tugevatoimelisi torupuhastusvahendeid tasub vältida — need kahjustavad kummitihendeid ja vanemat malmtoru, ilma et biokile päriselt kaoks.

• Eemalda rest ja sifoonikorv iga 2–3 kuu tagant ning puhasta mehaaniliselt
• Kasuta juuksepüüdjat, et orgaanika trappi ei jõuaks
• Loputa trappi kord kuus paari liitri kuuma veega
• Väldi agressiivset torukemikaali vanades malmtorudes

Põhjus 4: vale paigaldus või kahjustatud tihendus

Kui lõhn ei kao ka pärast puhastust ja vesilukus on püsivalt vett, tuleb vaadata trapi ja põranda liidest. Levinud vead: trapi korpus on paigaldatud liiga kõrgele või madalale, hüdroisolatsiooni krae ei ole korpuse äärikuga korralikult liidetud, või vahetatud on ainult rest, kuigi kahjustatud oli tihend.

Sellisel juhul ei tule lõhn trapi seest, vaid selle kõrvalt — plaadi ja korpuse vahelt, kus kanalisatsioonigaas pääseb põrandakonstruktsiooni ja sealt ruumi. Sama pilu kaudu liigub ka niiskus, mistõttu selle vea juures esineb sageli tumenevaid vuuke ja kohati lahtitulevaid plaate trapi ümber.

Kontrollida saab lihtsalt: niisuta trapi ümbrus seebiveega ja jälgi, kas kuskilt tuleb WC loputamise ajal väikesi mullikesi. Kinnitust andev tulemus tähendab, et lahendus on trapi vahetus koos hüdroisolatsiooni taastamisega — pealmise resti vahetamine siin ei aita.

Kui märkad samal ajal ka niiskust naaberkonstruktsioonis, tasub enne lammutamist teha lekkeotsing, et eristada trapi tihendusviga tegelikust veelekkest.

Põhjus 5: ummistus või sete äravoolutorus

Kui vesi läheb trapist aeglaselt ära ja lõhn on tugev, on tõenäoline osaline ummistus. Seisev, halvasti liikuv vesi hakkab torulõigus roiskuma ja lõhn tuleb tuppa iga kord, kui vesi läbi läheb. Erinevalt biokilest on siin lisatunnuseks aeglane äravool või vee lühiajaline tõusmine resti alla.

Kodune vaakumkumm ja trapi mehaaniline puhastus lahendavad kerge juhtumi. Kui äravool jääb aeglaseks või sama kordub mitmes ruumis, on ummistus sügavamal ühistorustikus ja vajalik on ummistuse professionaalne likvideerimine. Kordumise korral annab survepesu tulemuse, mis püsib oluliselt kauem kui spiraaliga läbitorkamine, sest see eemaldab torulõigult ka seinakihi.

Diagnoosi järjekord — viis minutit, mis säästab kutse

Kõige praktilisem viis põhjus tuvastada on liikuda välistades, alustades kõige tõenäolisemast:

• 1. Vala trappi liiter vett. Kui lõhn kaob päevadeks — vesilukk kuivas ära.
• 2. Loputa WC-potti ja kuula trappi. Mulin või ulgumine — ventilatsiooni alarõhk.
• 3. Eemalda rest ja puhasta korpus. Kopitanud lõhn kadus — biokile.
• 4. Niisuta trapi äär seebiveega ja jälgi mullikesi — tihenduse või paigalduse viga.
• 5. Jälgi äravoolu kiirust. Aeglane vesi — sete või ummistus torus.

Millal on lõhn tõsise probleemi märk?

Enamik trapilõhnu on kahjutud ja lahenevad ise. Tõsisemale olukorrale viitavad aga järgmised kombinatsioonid: lõhn koos niiskusega naaberruumis, lõhn mitmes korteris korraga, lõhn koos aeglase äravooluga kõigis seadmetes või lõhn, mis tekkis järsku pärast ehitus- või remonditöid majas.

Sellistel juhtudel ei ole tegemist enam ühe trapiga, vaid süsteemi seisundiga — pragunenud püstik, valesti ühendatud äravool või kahjustatud õhutustoru. Kui lõhnale lisandub kahtlus varjatud niiskusest, aitab tervikpildi saamiseks ka artikkel torustiku varjatud probleemi märkidest.

Kui oled kõik viis sammu läbi teinud ja lõhn püsib, on mõistlik lasta süsteem üle vaadata. Kiireloomulise olukorra korral — näiteks kui lõhnale lisandub vee tagasitõus — aitab toruabi kohapeal olukorra kiiresti stabiliseerida.

Korduma kippuvad küsimused