Miks pesumasina äravoolust tuleb kanalisatsioonilõhna ja kuidas sellest lahti saada?

Kuidas pesumasina äravool peaks õigesti töötama

Pesumasina äravoolupump tõukab pesuveevooliku kaudu välja kuni mitukümmend liitrit vett ühe tsükli jooksul. See vesi peab jõudma kanalisatsiooni nii, et torustikus olev õhk — ja sellega lõhn — ei pääseks tagasi ruumi. Selleks on vaja kolme asja: õiget ühenduspunkti, veetõket ja õhuvõimalust torustikus.

Õige ühendus tähendab, et voolik ei ole toppitud lihtsalt lahtisse torusse, vaid ühendatud kas valamu sifooni spetsiaalse otsaku, eraldi seinaväljundi või äravoolusamba külge, kus on sifoon ehk veetõke. Veetõke on lihtne põhimõte: torupööre hoiab endas väikest veesammast, mis takistab kanalisatsiooniõhu pääsu ruumi. Iga kord, kui masin vett välja pumbab, uueneb see veesammas.

Kui mõni neist kolmest elemendist puudub või on valesti lahendatud, hakkab lõhn tulema. Ja kuna pesumasina äravoolu kasutatakse harva — keskmises kodus paar korda nädalas —, jõuab viga areneda pikalt enne, kui keegi selle põhjuse leiab.

Kõige sagedasem põhjus: voolik on toppitud torusse ilma sifoonita

Kõige levinum viga on olukord, kus pesumasina äravooluvoolik on lihtsalt toppitud kanalisatsioonitoru lahtisesse otsa. See näeb välja töötav — vesi voolab ära ja miski ei leki —, aga veetõket ei ole. Kanalisatsiooniõhk pääseb vooliku ja toru vahelisest pilust vabalt ruumi.

Selline lahendus tekib tavaliselt siis, kui masin paigaldatakse ajutiselt, remondi ajal või kui üürikorteris pannakse voolik lihtsalt vanni serva või torusse. Lõhn on esialgu nõrk ja ilmneb ainult masina töötamise ajal või vahetult pärast seda, kuna äravoolu ajal tekib torustikus rõhulaine, mis tõukab õhku vooliku kaudu välja.

Lahendus on lihtne: voolik tuleb ühendada korrektselt — kas valamu sifooni otsaku kaudu või paigaldades eraldi sifooniga äravooluotsik. See on pooltunnine töö ja lõhn kaob kohe. Kui ühenduse paigaldamist on vaja teha nullist, teeb seda pesumasina ühendamise käigus.

Kuivanud veetõke: kui sifoon on olemas, aga tühi

Teine sagedane põhjus on olemasolev, aga kuivanud sifoon. See juhtub siis, kui pesumasinat on pikalt kasutamata — näiteks suvemajades, harva kasutatavates külaliskorterites või ruumides, kus masinat on vahetatud ja uus pole veel ühendatud. Veetõkke vesi aurustub nädalate jooksul ära ja kanalisatsiooniõhk pääseb vabalt läbi.

Sellise lõhna tunnus on see, et see on olemas pidevalt, mitte ainult pesu ajal. Kontroll on lihtne: vala äravoolu klaas vett. Kui lõhn kaob või nõrgeneb järgmise päeva jooksul, oli põhjus kuivanud veetõke. Kui lõhn jääb, on põhjus mujal.

Harva kasutatava äravoolu puhul tasub veetõket aeg-ajalt vett lisada. Kui ruumis on ka põrandatrapp, mida kasutatakse harva, kuivab see samamoodi — mõlemaid tuleb kontrollida korraga.

Ummistunud või kattunud äravoolutrass: lõhn koos aeglase äravooluga

Kolmas põhjus on kanalisatsioonitoru seintel kogunev sete. Pesumasina äravooluga väljub palju pesuvahendijääke, tekstiilkiudu, rasva ja mustust — need kogunevad aastate jooksul toru sisepinnale ja sifooni. Kui toru siseläbimõõt väheneb, jääb vesi äravoolu ajal seisma, veetõkke vesi muutub reoveega segunenuks ja lõhn tuleb ka sifooni kaudu, mis formaalselt töötab.

Selle põhjuse tunnused on kaks: lõhn on tugevam pesu ajal ja äravool võib olla aeglasem kui varem. Samuti võib pesumasina äravoolu ajal valamus vesi mullitada või sifoonist kuuluda glugisevat häält — see tähendab, et trassis on takistus, mis segab normaalset õhuliikumist.

Sellisel juhul ei aita veetõkke lisamine ega sifooni pesemine üksi — vaja on äravoolutrassi puhastust. Kui kodus on märke ka mujalt — aeglane äravool mitmes kohas või lõhn mitmest äravoolust korraga —, on põhjus tõenäoliselt süvamad trassis ja selle kohta tasub lugeda artiklit miks kanalisatsioon ummistub ja kuidas seda ära hoida. Ummistuse korral aitab ummistuste likvideerimine, mille käigus trass puhastatakse mehaaniliselt või survepesuga.

Valesti paigaldatud voolik: liiga kõrgele või liiga sügavale

Pesumasina äravooluvooliku paigalduskõrgus on oluline kahel põhjusel. Kui voolik on liiga madalal — näiteks otse põrandal asuvasse äravoolu —, ei jää masina trumlisse normaalset veetõket ja kanalisatsiooniõhk pääseb masina kaudu ruumi. Kui voolik on aga liiga kõrgele tõstetud või torusse liiga sügavale torgatud, ei suuda äravoolupump vett korralikult välja tõsta ja trassi jääb seisma vesi, mis muutub ajaga ebameeldivalt lõhnavaks.

Tootja juhendis on alati märgitud minimaalne ja maksimaalne äravoolukõrgus — tavaliselt 60–100 cm põrandast. Kui vooliku kõrgus on selles vahemikus ja ühendus on sifooniga, on tehniliselt kõik korras. Kui masin on vahetatud ja lõhn tekkis pärast vahetust, kontrolli esimesena vooliku paigaldust — see on kõige sagedasem uue masina juures tekkiv viga.

Kui lõhn tuleb mitte äravoolust, vaid masina seest

Kui lõhn on hapukas või hallituselähedane ja tuleb just masina trumlist või luugi ümbrusest, on põhjus teine: masina sisemusse kogunenud biofilm. See tekib madala temperatuuriga pesemise, liigse pesuvahendi ja niiske luugi sulgemise kombinatsioonist. Biofilm koguneb trumli tagaseinale, kummimansetti ja äravoolupumba filtrisse.

Selle vastu aitab tavaliselt kolm sammu: puhasta äravoolupumba filter, käivita tühi pesu 90 kraadi juures sobiva masinapuhastusvahendiga ja jäta luuk ning pesuvahendisahtel pärast pesu lahti. Kui lõhn on kanalisatsioonilaadne — mitte hapukas —, on põhjus aga peaaegu kindlasti äravoolus, mitte masinas endas.

Millal tasub kutsuda spetsialist

Enamik pesumasina äravoolu lõhna põhjuseid saab lahendada ise või väikese tööga. Spetsialisti tasub kutsuda kolmel juhul: kui lõhn püsib ka pärast sifooni puhastamist ja veetõkke taastamist, kui äravool on aeglane ka puhta sifooniga või kui lõhn tuleb mitmest äravoolust korraga — see viitab põhitrassi või ventilatsiooniprobleemile.

Kui põhjus ei ole visuaalselt leitav, aitab kanalisatsiooni videouuring trassi seisukorda hinnata ilma lammutustöödeta. Akuutse olukorra korral — näiteks kui äravool on täiesti kinni ja vesi tõuseb tagasi — on õige aadress toruabi, kuhu saab pöörduda ka öösel ja nädalavahetustel.

Korduma kippuvad küsimused