Torustik teeb imelikku häält – mida erinevad helid tähendavad?

Miks torustik üldse häält teeb?

Vesi torus on liikuv mass. Kui see mass kiirendab, aeglustub, muudab suunda või läbib kitsenduse, tekib vibratsioon. Vibratsioon kandub torusse, torust kinnitusse ja kinnitusest ehituskonstruktsiooni — sein või põrand toimib võimendina. Just seetõttu kostab heli sageli hoopis teisest ruumist kui koht, kus see tegelikult tekib.

Teine oluline mehhanism on temperatuuri muutus. Metall- ja plasttorud paisuvad kuumenedes ja tõmbuvad jahtudes kokku. Kui toru saab kinnituses vabalt liikuda, on liikumine hääletu. Kui ta hõõrdub vastu puuritud ava serva, klambrit või betooni, tekib naks, krigin või ragin. Kolmas mehhanism on õhk või aur süsteemis, mis muudab vee voolamise ebaühtlaseks.

• Rõhu muutus majasisese või linna veevõrgu poolel
• Hüdrolöök — vee järsk peatumine kiirsulguva segisti või klapi taga
• Halvasti või liiga jäigalt kinnitatud torustik
• Õhk vee- või küttesüsteemis
• Kuluv või vale seadistusega armatuur (segisti, WC täiteventiil, kaitseklapp)
• Rõhu­reduktori vale seadistus või rike
• Tagasilöögiklapi või sulgeklapi osaline kinnijäämine
• Ringluspumba vale kiirus või paigaldusviga küttesüsteemis
• Torude temperatuuripaisumine ja hõõrdumine konstruktsiooni vastu
• Ummistus või sette­kiht, mis vähendab läbivoolu ja tõstab kohalikku kiirust

Kolin — kui torud kolisevad seinas

Kolin on madal, löögiline heli, mis tekib tavaliselt siis, kui kraan avatakse või suletakse, pesumasin täidab end või WC-loputus lõpeb. Kõige sagedasem seletus on toru liikumine kinnituste vahel: vee alustamisel tekkiv jõud nihutab toru mõne millimeetri ja see lööb vastu klambrit, sarikat või seinakonstruktsiooni.

Kolin võib olla ka hüdrolöögi kuuldav osa (vt eraldi peatükki allpool). Vahet aitab teha ajastus: kui kolin tekib täpselt kraani sulgemise hetkel ja on lühike ning terav, on tegemist tõenäolisemalt hüdrolöögiga. Kui kolin kestab kogu vee jooksmise aja ja on rütmiline, viitab see pigem kinnituse või vibratsiooni probleemile.

Kolmas võimalus on masina enda ventiil. Pesumasinate ja nõudepesumasinate magnetventiil sulgub väga kiiresti ja tekitab isegi korras torustikus lööke. Kui kolin käib ainult masina tsükli ajal, on koht, kust otsimist alustada, üsna selge.

Undamine — madal pidev müra torustikus

Undamine on ühtlane madalsageduslik heli, mis kestab seni, kuni vesi liigub või pump töötab. Vee poolel viitab see tihti liiga suurele rõhule või liiga suurele voolukiirusele: vesi läbib kitsendust ja tekitab pideva vibratsiooni, mis kandub torustikku.

Kortermajas on sagedaseks põhjuseks rõhureduktor, mis on valesti seadistatud või mille membraan on kulunud. Eramus lisandub veel veeautomaatika: hüdrofoor, pumba survelüliti või paisupaagi vale õhurõhk võivad tekitada pidevat undamist ja pumba liiga tihedat käivitumist.

Küttesüsteemis on kõige sagedasem undamise allikas ringluspump, mis töötab liiga suurel kiirusel või on paigaldatud jäigalt vastu seina ilma vibratsioonisummutuseta. Undamine, mis kaob kütteperioodi lõppedes, viitab pigem küttele kui tarbeveele.

• Kontrolli, kas heli on olemas ka siis, kui kõik kraanid on kinni — pidev undamine suletud kraanide korral viitab pumbale või läbivoolule kusagil süsteemis
• Pane tähele, kas heli tugevneb õhtusel tipptunnil (võrgurõhu muutus)
• Eramus vaata, kui tihti pump käivitub: liiga tihe tsükkel viitab paisupaagi või survelüliti probleemile

Vilin — kõrge heli kraani või ventiili juures

Vilin on kõrgsageduslik heli, mis tekib peaaegu alati kitsenduse taga. Kui vesi surutakse läbi väikese ava suure rõhuga, hakkab vool pulseerima ja tekitab vilinat. Kõige sagedasemad kohad on segisti kassett või tihend, nurgaventiil, WC täiteventiil ja perlaator.

Kui vilin tekib ainult ühe kraani avamisel ja ainult teatud avamisasendis, on põhjus enamasti selle kraani sees. Kui vilin on kuulda mitmes kohas korraga, viitab see pigem majasisesele rõhule või peaklapile, mis on jäänud osaliselt suletud asendisse.

Vilin võib olla ka esimene märk sellest, et ventiili sees olev tihend on kulumas. Sellisel juhul heli tavaliselt tugevneb nädalate jooksul ja lõpuks lisandub tilkumine. Sellepärast tasub vilin üles märkida ka siis, kui see praegu ei sega.

Ragisemine ja krõbin — enamasti temperatuur

Ragin, krõbin ja üksikud naksud tulevad valdavalt torude temperatuuripaisumisest. Kuum vesi paneb toru pikenema, jahtumine lühendab. Kui toru libiseb selle käigus üle kareda pinna, tekib katkendlik heli, mis kordub sooja vee kasutamise või kütteperioodi rütmis.

Iseloomulik tunnus on ajastus: heli algab mõni sekund pärast sooja vee avamist või kütte sisselülitumist ja kordub jahtumisel vastupidises järjekorras. Selline heli on üldjuhul ohutu, aga pikaajaline hõõrdumine võib kulutada toru pinda ja tekitada aastatega lekke.

Krõbinat võib tekitada ka boileri põhja settinud katlakivi, mis kuumenedes tekitab pisikesi aurumulle. Sel juhul on heli lokaliseeritud boileri juurde ja tekib küttetsükli ajal, mitte vee jooksmisel.

Koputamine ja hüdrolöök — kõige olulisem heli

Hüdrolöök (water hammer) on lühike terav löök, mis tekib kraani või magnetventiili järsul sulgemisel. Liikuv veemass peatub hetkega ja tekkinud rõhulaine liigub torustikus edasi-tagasi. Kuuldav osa on üks või mitu järjestikust koputust.

Erinevalt paljudest teistest helidest ei ole hüdrolöök ainult mürahäiring. Korduvad rõhulöögid koormavad liitmikke, tihendeid, boilerit ja pesumasina ventiile. Just seetõttu on koputamine see heli, mille puhul tasub tegutseda kiiremini kui teiste puhul.

Tüüpilised lahendused on hüdrolöögisummuti paigaldamine probleemse tarbija lähedale, torustiku kinnituste korrastamine ja majasisese rõhu langetamine reduktoriga normvahemikku. Milline neist sobib, sõltub sellest, kus löök tekib ja kui suur on tegelik rõhk.

Kuidas heli järgi põhjust hinnata

Kõige kasulikum diagnostiline tööriist ei ole seade, vaid süstemaatiline märkmik. Enne kui kutsud spetsialisti, kirjuta üles neli asja: millal heli tekib, kui kaua see kestab, millises ruumis see on kõige valjem ja mis seda käivitab.

Seejärel proovi heli isoleerida. Sulge korteri või maja peakraan ja kuula: kui heli kaob kohe, on tegemist survestatud veetorustikuga. Kui heli jääb alles, on allikas tõenäoliselt küttesüsteem, ventilatsioon või naaberkorteri torustik.

• Heli ainult kraani avamisel → armatuur, perlaator või nurgaventiil
• Heli täpselt sulgemise hetkel → hüdrolöök või lahtine kinnitus
• Pidev heli suletud kraanide korral → läbivool, pump või reduktor
• Heli sooja vee kasutamisel → temperatuuripaisumine või boiler
• Heli kütteperioodil, mitte suvel → küttesüsteem, õhk või ringluspump
• Heli koos aeglase äravooluga → vooluhulga piirang või tekkiv ummistus

Millised kontrollid on ohutud teha ise

Osa samme saab teha iga elanik ilma tööriistade ja riskita. Need ei asenda diagnostikat, aga aitavad kokku panna infot, mis lühendab hilisemat töötundi ja seega ka arvet.

• Kuula ühe tarbija kaupa: ava ja sulge iga kraan eraldi, käivita masinad ükshaaval
• Puhasta segisti perlaator — sette ja katlakivi eemaldamine lahendab osa vilinatest
• Kontrolli, kas peakraan ja nurgaventiilid on täiesti avatud, mitte pooleldi
• Vaata rõhunäitu, kui manomeeter on olemas: tavapärane korterisisene vahemik on ligikaudu 2–4 bar
• Kontrolli nähtavate torude kinnitusi ja seda, kas toru hõõrdub konstruktsiooni vastu
• Küttesüsteemis kuula, kas radiaatorist kostab vulinat — see viitab õhule süsteemis

Millal on tegemist kiireloomulise olukorraga

Enamik torustiku helisid ei nõua öist väljakutset. Siiski on olukordi, kus heli on ainult üks sümptom ja tegelik risk on suurem kui müra.

• Heliga kaasneb niiskus, plekk seinas või laes või vee lõhn
• Heli tekkis järsult koos rõhu languse või vee värvi muutusega
• Tugev koputamine on nii vali, et sein väriseb — rõhk on tõenäoliselt üle normi
• Boiler teeb valju müra ja kaitseklapist tuleb pidevalt vett
• Küttesüsteemis tekib heli koos rõhu languse või radiaatorite jahenemisega
• Heli kaasneb aeglase või tagasi tuleva äravooluga mitmes ruumis korraga

Millal kutsuda torumees

Spetsialisti kaasamine on põhjendatud siis, kui heli allikas ei ole ise kuulates lokaliseeritav, kui heli tugevneb ajas või kui tegemist on hüdrolöögiga. Nendel juhtudel on vaja mõõta tegelikku rõhku, kontrollida reduktorit ja kinnitusi ning vajadusel vaadata torustikku sisse.

Praktikas on kõige tavalisemad tööd, mis heliprobleemi lahendavad, üsna väikesed: kinnituste korrastamine, hüdrolöögisummuti paigaldus, ventiili või kasseti vahetus, rõhu seadistamine, süsteemi õhutustamine. Kui heli taga on tõsisem põhjus, selgub see sama diagnostika käigus.

Kui vajad üldist ülevaadet teenustest, on kirjeldatud torutööd Tallinnas ja torumees Tallinn lehtedel. Kui heli kaasneb ummistuse tunnustega, on eraldi kirjeldatud ummistuste likvideerimine ja peidetud lekke kahtluse korral kuidas leida peidetud veeleket.

Ennetus — kuidas hoida torustik vaikne

Vaikne torustik ei ole juhus, vaid rõhu, kinnituste ja armatuuri korrasoleku tulemus. Enamik meetmeid on odavad ja neid tehakse üks kord.

• Hoia majasisene rõhk mõistlikus vahemikus ja kontrolli reduktorit paari aasta tagant
• Kinnita torud elastsete vahetihenditega, jättes ruumi temperatuuripaisumisele
• Paigalda pesumasina ja nõudepesumasina lähedale hüdrolöögisummuti
• Puhasta perlaatorid ja dušivoolikud kord aastas
• Õhutusta küttesüsteem enne kütteperioodi algust
• Märka muutust varakult: uus heli on alati info, isegi kui see praegu ei sega

Korduma kippuvad küsimused