Millise läbimõõduga torusid saab survepesuga puhastada?

Väikesed läbimõõdud: 32–50 mm

Need on valamute, dušinurkade ja pesumasinate ühendustorud. Siin on ruumi vähe ja käänakuid palju. Kasutatakse kõige peenemat voolikut ja väikest düüsi, sageli koos madalama survega, sest lühikeses lõigus ei ole vaja suurt jõudu.

Piirang ei ole tavaliselt surve, vaid ligipääs: 90-kraadised nurgad ja sifoonid takistavad vooliku edasiliikumist. Just seetõttu lahendatakse selle suurusklassi ummistused sageli hoopis mehaaniliselt või sifooni lahtivõtmisega.

Kui probleem on korduv ja täpselt selles lõigus, tasub kontrollida ka toru kallet — liiga väike kalle põhjustab settimist iga läbimõõdu juures.

Kodune põhitorustik: 75–110 mm

110 mm on Eesti kortermajades ja eramutes kõige levinum kanalisatsiooni läbimõõt: WC väljavool, püstikud ja paljud majasisesed lamamistorud. See on ühtlasi survepesu jaoks kõige mugavam suurus — voolik liigub hästi, düüsi valik on lai ja tulemus on kontrollitav.

Selles läbimõõdus kasutatakse enamasti pöörlevat või mitme tagasisuunatud joaga düüsi, mis peseb seina kogu ümbermõõdus. Vana malmtoru puhul valitakse pehmem seadistus, uue plasttoru puhul saab kasutada tugevamat pesu.

Just sellel suurusel tehakse kõige rohkem hooldustöid, sest siia koguneb rasv ja siin avaldub ummistus kõige valusamalt — kogu korteri või maja ulatuses.

Välistrassid ja ühistorud: 160–315 mm

Krundi väljavoolutrass on tavaliselt 160 mm, kortermajade ja tänavaühenduste puhul kohtab 200–315 mm. Nendes läbimõõtudes on survepesu selgelt eelistatud meetod, sest mehaanilise trossiga ei saa suure toru seina korralikult puhtaks.

Suurema toru puhul on tähtis veekogus, mitte ainult surve: vesi peab suutma lahtitulnud materjali kaevu suunas liigutada. Seetõttu kasutatakse suuremaid düüse ja jõudsamaid seadmeid, sageli paakautoga.

Sellises läbimõõdus tehakse pesu tihti koos kontrolliga, sest välistrassis on kõige suurem tõenäosus leida struktuurne probleem — vajunud lõik, nihkunud ühendus või juured. Täpsustamiseks sobib kanalisatsiooni videouuring.

Millal läbimõõt ei ole peamine takistus

Sageli ei otsusta töö õnnestumist mitte toru suurus, vaid see, kust saab süsteemi siseneda. Kui majas ei ole ühtki revisjoniava, tuleb kasutada WC väljavõtet või katuse ventilatsioonitoru, mis piirab vooliku valikut rohkem kui läbimõõt ise.

Teine tegur on käänakute arv ja raadius. Kaks järsku nurka lühikesel lõigul võivad muuta töö keerulisemaks kui kolmkümmend meetrit sirget toru.

Kolmas tegur on toru seisukord. Kokkuvajunud või pragunenud lõigus tehakse pesu ettevaatlikult või ei tehta üldse, sest surve võib olukorda halvendada.

• Revisjoniava olemasolu ja asukoht
• Käänakute arv ja nende raadius
• Toru materjal ja vanus
• Kas vesi saab tagasi voolata või on lõik ummistunud mõlemast otsast
• Kas läheduses on seadmeid, mida vesi võib mõjutada

Kuidas oma toru läbimõõtu teada saada

Kõige lihtsam on vaadata nähtavat lõiku keldris või tehnilises kapis — plasttorude puhul on läbimõõt tavaliselt torule trükitud. WC väljavool on peaaegu alati 110 mm, valamu 50 mm ja põrandatrapi ühendus 50–75 mm.

Eramus näitab välistrassi läbimõõtu revisjonikaev. Kui kaevu ei ole, tuleb suurus tuletada ehitusprojektist või kaamerakontrolliga.

Kui täpset infot ei ole, ei ole see takistus: tehnik hindab läbimõõtu kohapeal ja valib düüsi vastavalt. Oluline on ainult see, et sa oskaksid tellimisel kirjeldada, kas tegemist on ühe seadme, kogu korteri või maja väljavooluga.

Korduma kippuvad küsimused