Miks küttesüsteemi paisupaak vajab kontrolli?
Paisupaak on küttesüsteemi kõige vaiksem osa. See ei tee häält, ei nõua tähelepanu ja töötab aastaid märkamatult — kuni läheb katki. Siis muutub kogu süsteemi rõhk ettearvamatuks.
Paisupaagi ülesanne on lihtne: küttevesi paisub soojenedes ja paak võtab selle mahulise vahe vastu. Ilma töötava paagita liiguks rõhk igal kütmistsüklil ohtlikult üles ja alla.
Allpool vaatame, kuidas paagi seisukorda kontrollida ja mille järgi otsustada vahetuse vajadus.
Kuidas paisupaak töötab
Paagi sees on kummimembraan. Ühel pool on küttevesi, teisel pool suruõhk, mille eelrõhk on tehases seatud tavaliselt umbes 1,0–1,5 bar.
Kui vesi soojeneb ja paisub, surub see membraani ja pakib õhu kokku. Jahtudes liigub membraan tagasi. Kogu tasakaal sõltub sellest, et õhupool oleks õigel rõhul ja membraan terve.
Märgid, et paak ei tööta
Paisupaagi rike ei anna endast otseselt märku — see paistab välja rõhu käitumises.
- Rõhk tõuseb kütmisel järsult ja langeb jahtudes sama järsult
- Kaitseklapp laseb vett iga kord, kui süsteem korralikult soojeneb
- Rõhk kaob peaaegu nullini, kui süsteem on täiesti külm
- Paak on käega katsudes kogu ulatuses ühtlaselt soe (terve paagi ülaosa on tavaliselt jahedam)
- Paagi õhuventiilist tuleb kontrollimisel vett, mitte õhku
Vesi õhuventiilist on lõplik vastus
Kui vajutad paagi autoventiili sarnast niplit ja sealt tuleb vesi, on membraan katki. Sellist paaki ei parandata — see vahetatakse.
Kuidas eelrõhku kontrollida
Kontroll tehakse alati rõhuvabas ja jahtunud süsteemis, sest muidu surub veepool membraani ja näit on vale.
Süsteem lastakse rõhuvabaks, paagi õhupoole rõhku mõõdetakse manomeetriga ja vajadusel taastatakse tavalise pumbaga tootja ettenähtud tasemele.
Kortermajas ja soojussõlmes on see alati tehniku töö, sest sinna on ühendatud ka teised süsteemid.
Kui sageli kontrollida
Eramaja paisupaagi eelrõhku tasub kontrollida kord aastas, kõige mõistlikum on teha seda enne kütteperioodi koos katla hooldusega.
Paisupaagi keskmine eluiga on 8–15 aastat. Vanem paak, mis on kord juba eelrõhku kaotanud, kaotab selle uuesti.
Kui süsteemis on ka rõhk liiga kõrge või rõhk langeb, on paisupaak esimene koht, kust vastust otsida.
Vale suurusega paak on sama halb kui katki paak
Paisupaagi maht arvutatakse süsteemi veemahu ja temperatuurirežiimi järgi. Liiga väike paak on pidevalt üle koormatud ja membraan kulub kiiresti läbi.
Kui süsteemi on hiljem laiendatud — lisatud radiaatoreid või põrandakütte kontuure — võib algselt õige paak olla nüüd liiga väike. Seda ei märka enne, kui rõhk hakkab kõikuma.
Korduma kippuvad küsimused
Seotud teenused
Vajad professionaalset abi?
Toru SOS aitab kiiresti üle kogu Eesti.
- Torutööd
- Ummistuste likvideerimine
- Videouuring
- Survepesu
- Avariiteenus 24/7