Millal on kanalisatsiooni videouuring tegelikult vajalik?

Olukorrad, kus ülevaatus tasub end ära

Ühine joon nendes olukordades on see, et probleemi põhjus ei ole nähtav ja valest oletusest lähtuv töö võib maksma minna kordades rohkem kui kontroll ise.

• Ummistus kordub samas kohas mitu korda aastas, kuigi puhastus on tehtud korralikult
• Vesi liigub aeglaselt kogu majas või kogu korteris korraga, mitte ühes seadmes
• Kahtlus, et torustik on vajunud — näiteks pärast pinnasetöid, vundamendi remonti või uue sissesõidutee ehitust
• Vana maja ostmine või müük, kus torustiku seisukord mõjutab hinda või remondiplaani
• Enne suuremat vannitoa või köögi renoveerimist, et mitte katta kinni probleemset lõiku
• Enne kortermaja torustiku uuendamise otsust, et põhjendada mahtu ja järjekorda
• Kui on kahtlus juurte sissekasvule välistrassis
• Pärast avariid, et hinnata, kas toru sai kahjustatud

Olukorrad, kus kaamerat ei ole vaja

Kui põhjus on ilmne ja probleem ühekordne, ei anna kontroll uut infot. Näiteks kui laps viskas WC-sse mänguasja ja see eemaldati, on olukord lahendatud.

Samuti ei ole vaja kontrolli olukorras, kus üks seade voolab aeglaselt ja sifooni puhastamine lahendas probleemi täielikult. Kui asi kordub, muutub olukord teiseks.

Kolmas selline juhtum on värske torustik, mis on paigaldatud hiljuti ja kus ummistuse põhjustas selgelt vale kasutamine. Kaamera näitaks lihtsalt puhast toru.

Enne või pärast puhastust?

See sõltub eesmärgist. Kui on vaja aru saada, miks ummistus tekib, tehakse ülevaatus tavaliselt pärast puhastust — mustas torus ei näe kaamera seina ega ühendusi.

Kui aga kahtlus on, et toru on kokku vajunud või murdunud, tehakse esmane vaatlus enne, sest siis saab valida ohutu puhastusmeetodi ja surve. Vale surve juba vigastatud torus võib olukorda halvendada.

Kortermaja hooldusprojektides on levinud kombinatsioon: kiire eelvaatlus, pesu, seejärel kontrollvaatlus. Nii on ka ühistul dokumenteeritud tõend töö kvaliteedist.

Mida kaamera näitab ja mida mitte

Kaamera näitab toru sisepinda: setet, rasva, juuri, pragusid, nihkunud ühendusi, vajunud lõike ja vee seismist. Koos asukohaanduriga saab määrata probleemse koha täpse asukoha ja sügavuse maapinnal.

Kaamera ei näita toru seina paksust, materjali väsimist väljastpoolt ega pinnase olukorda toru ümber. Samuti ei näita ta ummistuse taga olevat lõiku, kui kaamera sinna ei pääse.

Seetõttu on kontroll alati üks osa diagnoosist, mitte kogu vastus. Kogenud tehnik ühendab pildi sellega, mida ta teab hoone vanusest, kaldest ja kasutusest.

Kuidas ülevaatus praktiliselt käib

Kaamera viiakse torusse revisjoniava, kaevu või lahtivõetud ühenduse kaudu. Tehnik liigub aeglaselt edasi ja kommenteerib nähtut, kaugus loetakse kaabli järgi.

Ligipääs on kõige olulisem ettevalmistus: kui revisjoniava on kapi taga või kaevu kaas on maapinna alla jäänud, kulub aeg otsimisele. Enne tellimist tasub see üle vaadata.

Tulemuse põhjal saab otsustada edasise: kas piisab hooldusest, kas on vaja punktremonti või tuleb lõik vahetada. Kui remont on vajalik, aitab täpne asukoht hoida torutööd võimalikult väikeses mahus.

Korduma kippuvad küsimused