Kui sageli vajab kortermaja kanalisatsioon survepesu?

Orienteeruvad hooldusintervallid

Praktikas kujuneb enamikus Tallinna ja Harjumaa kortermajades välja üsna sarnane muster. Uuemates majades piisab harvemast hooldusest, vanemates ja suurema koormusega majades on vaja tihedamat graafikut.

Intervall ei ole eesmärk omaette. Õigem on mõelda nii: pesu tehakse enne, kui setete kiht hakkab läbivoolu piirama. Kui pesu käigus tuleb torust palju materjali, on intervall liiga pikk; kui toru on peaaegu puhas, võib järgmise korra edasi lükata.

• Uus või renoveeritud plasttorustik, väike maja: iga 4–5 aasta järel piisab tavaliselt kontrollist
• Tavaline 1970.–1990. aastate paneelmaja: keldri lamamistoru pesu iga 2–3 aasta järel
• Vana malmtorustikuga maja: sageli iga 1–2 aasta järel, eriti köögipüstikud
• Maja, kus esimesel korrusel on toitlustus või juuksur: kuni kaks korda aastas
• Maja, kus ummistused on juba korduvad: esmalt diagnostika, alles seejärel graafik

Mis paneb kortermaja torud kiiremini kinni kasvama?

Kõige suurem tegur on rasv. Köögi püstikus jahtub rasv toru seinal ja seob endaga kõike, mis mööda läheb — kohvipaksu, riisi, toidukiude. Aja jooksul tekib kõva kiht, mis vähendab toru läbimõõtu poole võrra ilma ühegi hoiatuseta.

Teine tegur on niinimetatud niisked salvrätid ja hügieenitarbed. Erinevalt tualettpaberist need ei lagune ning takerduvad ühenduskohtadesse ja toru ebatasasustele. Ühest korterist tulnud rätik võib ummistada kogu püstiku.

Kolmas tegur on torustiku enda seisukord. Vajunud lõik keldris, roostetuberklid malmtorus või valesti tehtud remondiühendus loovad koha, kus materjal alati kinni jääb. Sellises majas ei aita ükski intervall — vaja on põhjus üles leida ja parandada.

Märgid, et pesu on juba hiljaks jäämas

Kanalisatsioon annab tavaliselt hoiatusi enne täielikku ummistust. Need märgid tasub ühistul üles kirjutada — need on ka hea sisend hooldusfirmale.

• Vesi valgub esimese korruse korterites aeglasemalt kui ülemistel
• Trapist või WC-st kostab vulisemist, kui naaber vett laseb
• Keldris on aeg-ajalt tunda kanalisatsioonilõhna
• Ummistus kordub samas püstikus lühikese aja jooksul
• Pesumasina tsükli ajal tõuseb vesi trapis

Kuidas ühistul hooldust planeerida

Kõige mõistlikum on siduda kanalisatsiooni hooldus muude majaplaani töödega ja kanda see eelarvesse eraldi reana. Nii ei teki olukorda, kus avariiga kaasnev kulu tuleb ootamatult.

Enne esimest suurt pesu tasub teha ülevaatus. Kaameraga kontroll näitab, kus on setet, kus on kalde probleem ja kas kuskil on juba vigastus. Selle põhjal saab teha realistliku graafiku, mitte pesta kogu maja igaks juhuks. Vajadusel aitab kanalisatsiooni videouuring täpsustada, milline lõik vajab tähelepanu.

Töö ajaks tuleb elanikke teavitada: pesu ajal ei tohi vett kasutada, sest süsteemis liigub materjal ja vesi võib tõusta madalamates punktides. Hea teavitus vähendab kaebusi rohkem kui ükski tehniline detail.

Mida pesu ei lahenda

Survepesu eemaldab setted ja taastab läbivoolu, kuid ei paranda torustikku. Kui lõik on vajunud, ühendus lahti või malmtoru põhi läbi söövitatud, tuleb see välja vahetada. Sellisel juhul on korduv pesu ainult aja ostmine.

Samuti ei muuda pesu elanike harjumusi. Kui köögist läheb jätkuvalt kuum rasv alla ja WC-sse visatakse niiskeid rätte, kasvab kiht uuesti. Lühike infoleht trepikojas on ühistu jaoks kõige odavam hooldusmeede.

Kui ummistus on juba tekkinud ja mitu korterit on mõjutatud, ei ole see hooldusküsimus, vaid avariiolukord — siis loeb reageerimiskiirus ja tööd tehakse kohe, mitte graafiku alusel.

Korduma kippuvad küsimused