Miks köögisegisti surve on väiksem kui vannitoas?
Kui vannitoas tuleb vesi tugevalt, aga köögis vaevu, ei ole probleem maja veevarustuses. Surve on sissetulekus mõlema jaoks sama — vahe tekib kusagil nende kahe punkti vahel. Enamasti on põhjus väga lokaalne ja lahendatav kümne minutiga.

Erinevus ühe korteri sees on tegelikult hea uudis: see kitsendab otsingu ala drastiliselt. Kõik, mis on mõlemale veepunktile ühine — võrgusurve, korruse kõrgus, veemõõdusõlm — võib välistada.
Käime läbi põhjused kõige tõenäolisemast kõige harvemani, nii et saad kontrollida just selles järjekorras ja peatuda kohe, kui põhjus leidub.
Kõigepealt: kontrolli, kas asi on külmas, soojas või mõlemas
See üks test kitsendab otsingu poole võrra. Ava köögis ainult külm vesi ja hinda voolu. Seejärel ainult soe. Kui üks neist on normaalne ja teine nõrk, on probleem selle haru poolel — nurgaventiilis, voolikus või segisti kassetis.
Kui mõlemad on võrdselt nõrgad, on kitsendus tõenäoliselt segistis endas: perlaatoris, väljatõmmatavas voolikus või kassetis, kust mõlemad harud läbi lähevad.
Kirjuta tulemus üles — see on esimene ja kõige väärtuslikum andmepunkt.
Põhjus 1: ummistunud perlaator (kõige sagedasem)
Perlaator on väike sõel segisti otsas, mis segab vette õhku ja teeb joa pehmeks. Just sinna kogunevad katlakivi, liivaterad ja roostetükid, mis torust tulevad.
Köögis ummistub perlaator kiiremini kui vannitoas kahel põhjusel: köögikraani kasutatakse rohkem ja köögisegisti perlaator on tavaliselt tihedama sõelaga, sest joale esitatakse suuremaid nõudmisi.
Kontrollimine on lihtne. Keera perlaator käega või lapiga kaitstud tangidega maha ja ava kraan. Kui vool on nüüd tugev, on põhjus leitud. Leota perlaatorit paar tundi äädikas, harja hambaharjaga puhtaks ja pane tagasi.
- Perlaatorit tasub puhastada kaks korda aastas
- Kui sõel on kohati läbi söödud, on odavam osta uus
- Pärast torutööd maja peal ummistub perlaator eriti kiiresti
Põhjus 2: nurgaventiil ei ole lõpuni avatud või on kinni kasvanud
Valamu all on kaks nurgaventiili — üks külmale, teine soojale. Neid kasutatakse harva ja seetõttu jäävad need sageli poolenisti avatuks, näiteks pärast pesumasina paigaldust või eelmist remonti.
Lisaks kipuvad harva liigutatavad ventiilid kinni kasvama. Isegi täielikult avatud asendis võib vana ventiili sisemus olla setetest osaliselt ummistunud.
Kontrolli, et mõlemad ventiilid oleksid lõpuni lahti. Kui ventiili on raske keerata või kui see keerdub liiga kergelt ilma tuntava lõputa, on see tõenäoliselt rikkis ja vajab vahetust. Ventiili vahetus on väike töö, mis käib koos tavaliste sanitaartehniliste töödega.
Põhjus 3: väljatõmmatava segisti voolik
Kaasaegsetel köögisegistitel on sageli väljatõmmatav dušipea. Selle sisemine voolik on pikk, painduv ja kitsam kui tavaline torustik — juba see üksi vähendab voolu.
Probleem tekib siis, kui voolik on kapi sees keerdu läinud, vastu külge muljutud või kui vastukaal on kinni kiilunud ja hoiab voolikut pinges. Ka voolikus olev sõel või kiirliitmik võib ummistuda.
Ava kapp ja jälgi vooliku kogu teekonda. Kui leiad terava käänu või muljumise, on põhjus tõenäoliselt seal. Sirge, vaba liikumisega voolik ei tohiks tuntavat takistust tekitada.
Põhjus 4: segisti kassett või kraanikorpus
Ühe hoovaga segisti sees on keraamiline kassett, mille kanalid on üsna kitsad. Kui vesi sisaldab setteid, kogunevad need kassetti ja voolu läbimõõt väheneb.
Sellele viitab olukord, kus perlaator on puhas, ventiilid täiesti avatud ja voolik vaba, aga vool ikkagi nõrk. Samuti see, kui hoova liigutamine tundub raske või kui kraan tilgub.
Kasseti vahetus on suhteliselt lihtne, kuid kassetid ei ole universaalsed — vaja on tootjale vastavat mudelit. Kui segisti on juba vana, tasub kaaluda pigem segisti vahetust või segisti remonti, sõltuvalt seadme seisukorrast.
Põhjus 5: torustiku kitsenemine just köögi harul
Kui kõik segisti-poolne on kontrollitud ja korras, jääb alles toru ise. Köögi haru on sageli pikem kui vannitoa oma ja vanades majades on see toruosa mõnikord peenem, sest algselt oli köögis ainult üks kraan.
Vanas tsingitud torus kasvab sisemus roostest kinni ja pikem, peenem haru kannatab selle all esimesena. Selle stsenaariumi tunneb ära selle järgi, et vool on nõrgenenud järk-järgult aastate jooksul, mitte äkitselt.
Kinnitava pildi annab toruproov remondi käigus või vooluhulga mõõtmine ämbriga. Kui kahtlus on põhjendatud, käsitleb teemat põhjalikumalt artikkel vana veetoru sisemine kulumine.
Põhjus 6: nõudepesumasina või filtri ühendus
Kui köögis on nõudepesumasin või joogivee filter, lisandub torusse veel üks komponent, mida vannitoas ei ole.
Filtrikassett, mida ei ole aastaid vahetatud, on väga sagedane nõrga surve põhjus. Sama kehtib kolmikute ja lisaventiilide kohta, mis masina ühendamisel paigaldati — need on sageli väiksema läbilaskega kui põhitoru.
Kui filter on olemas, vaheta kassett ja kontrolli tulemust enne, kui midagi muud lahti võtad. See on kõige odavam samm kogu nimekirjas.
- Vaheta joogiveefiltri kassett tootja soovitatud sagedusel
- Kontrolli masina ühenduse kolmiku läbilaset
- Sulgeventiilid masina taga peavad olema lõpuni avatud
Kontrollijärjekord kokkuvõtlikult
Kui teed kontrollid selles järjekorras, leiad põhjuse enamikul juhtudel esimese kolme sammuga.
Kõigepealt tuvasta, kas nõrk on külm, soe või mõlemad. Seejärel puhasta perlaator. Kolmandaks kontrolli nurgaventiile ja vooliku kulgu kapis. Neljandaks vaheta filtrikassett, kui filter on olemas. Alles seejärel tegele kasseti või torustikuga.
Kui oled kõik läbinud ja vool on ikka nõrk, on tegemist tõenäoliselt torustikuga ja edasine nõuab ligipääsu. Sellisel juhul tasub olukord lasta üle vaadata koos ülejäänud korteri torustikuga — samamoodi tasub käituda, kui surve muutub ka päeva jooksul, mille kohta on eraldi artikkel veetoru rõhu päevasest kõikumisest.
Korduma kippuvad küsimused
Seotud teenused
Vajad professionaalset abi?
Toru SOS aitab kiiresti üle kogu Eesti.
- Torutööd
- Ummistuste likvideerimine
- Videouuring
- Survepesu
- Avariiteenus 24/7
