Veelekke kindlustusjuhtumi vormistamine — samm-sammuline juhend
Eestis on kodukindlustus vabatahtlik, kuid umbes 65% korterite omanikest on selle võtnud. Veelekke kahjud moodustavad ~40% kõigist kodukindlustuse juhtumitest. Õigesti vormistatud avaldus tähendab vahet täielikule hüvitisele ja keeldumisele.
Selles artiklis käime sammuhaaval läbi, mida teha, kui leke on juhtunud.
Esimesed 24 tundi — fotograafia ja dokumendid
Kindlustus nõuab tõendeid kahju ulatuse kohta. Mida rohkem fotosid ja dokumente — seda lihtsam hüvitis.
- Foto/video leketkohast ENNE kui tehakse parandus
- Foto kahjustatud esemetest, mööblist, põrandast
- Veearve viimase 2 kuu eest (näitab vee tarbimise hüpet)
- Korteriühistu akt — vorm peab olema KÜ-l olemas
- Torumehe akt — [Toru SOS](/teenused/torutood) vormistab vajadusel akti tasuta
Naabri uputus — kes vastutab
Kõige sagedasem segadus: lekkis ülevalpoolt korter, vesi voolas alla, mõlemad omanikud pöörduvad oma kindlustuse poole. Tegelikult vastutab ülemine korter, kui leke tuli tema sanitaartehnikast (kraan, pesumasin, WC). Kui leke tuli ühistu vastutusalas olevast torust (vertikaalne stoosak), vastutab KÜ.
Tüüpilised keeldumise põhjused
Kindlustused keelduvad ~15% juhtudest. Põhjused:
- Vanaduslik kulumine — leke vanast torust, mida pidi vahetama
- DIY paigaldus ilma dokumentideta
- Korduv leke samast kohast (ei tehtud lõplikku parandust)
- Pikem ajavahemik kahju ja teate vahel (üle 30 päeva)
Kahju suuruse hindamine
Suurte kahjude (üle 5000 €) korral saadab kindlustus oma eksperdi. Väiksemate korral piisab arvest ja fotodest. Soovitame ALATI lasta veelekke põhjus välja selgitada ja parandus dokumenteerida — see kaitseb tulevaste vaidluste eest.
Korduma kippuvad küsimused
Seotud teenused
Vajad professionaalset abi?
Toru SOS aitab kiiresti üle kogu Eesti.
- Torutööd
- Ummistuste likvideerimine
- Videouuring
- Survepesu
- Avariiteenus 24/7