Kuidas leida kanalisatsioonitoru purunemise koht?

Märgid, mis viitavad purunemisele

Purunenud toru annab endast tavaliselt märku mitmel viisil korraga. Üks üksik märk ei tähenda veel viga, kuid kolm koos on tugev signaal.

• Ummistus kordub regulaarselt sõltumata sellest, mida majas tehakse
• Muru või sillutis on ühes kohas vajunud või ebatavaliselt lopsakas
• Õuest või keldrist tuleb kanalisatsioonilõhna, mida ei õnnestu jälitada
• Revisjonikaevus on liiva või pinnast, mida sinna sattuda ei tohiks
• Vesi seisab kaevus, kuigi torustik peaks olema vaba
• Probleem algas pärast ehitustöid, kaevetöid või raske tehnika liikumist krundil

Samm 1 – süsteemi loogika kaardistamine

Enne igasugust tehnikat tasub selgeks teha, milline osa süsteemist on mõjutatud. Kui aeglaselt tühjeneb ainult üks korter või üks tiib majast, on probleem sellele lõigule vastavas torus. Kui kogu maja korraga, on probleem ühisel väljavoolul.

Sama loogika kehtib eramus: kui WC ja vannituba on korras, aga köök mitte, on tõenäoline, et viga on köögiharu peal, mitte peatrassil.

See samm ei maksa midagi ja vähendab otsimise ala sageli poole võrra.

Samm 2 – sisemine vaatlus kaameraga

Kaamera on ainus meetod, mis näitab probleemi otse. Vajunud lõigus on näha seisev vesi, murdunud kohas toru serv või pinnas, nihkunud ühenduses aste ja juurte puhul kiudmass.

Kaabli kaugusnäit annab esimese hinnangu asukohale: näiteks "probleem on 14,5 meetri kaugusel keldri revisjoniavast". Sellest üksi ei piisa, sest toru ei kulge alati sirgelt.

Kui kahtlus on, et toru on juba katki, ei tehta enne vaatlust tugevat survepesu. Vale järjekord võib süvendada kahjustust ja muuta remondi mahukamaks. Vajadusel aitab kanalisatsiooni videouuring selle otsuse teha kohe alguses.

Samm 3 – asukoha märkimine maapinnale

Kaamera pea sees on saatja, mille signaali saab maapinnalt vastuvõtjaga jälgida. Nii saab toru kulgemise ja probleemse koha märkida täpselt murule või asfaldile ning mõõta ka sügavuse.

See on kogu protsessi kõige olulisem samm, sest just see määrab kaevetööde mahu. Poole meetri täpsusega märgitud koht tähendab väikest auku; märkimata koht tähendab kraavi.

Märkimisel tasub kohe üles kirjutada ka sügavus ja toru suund, et kaevaja teaks, kust ettevaatlikult edasi liikuda.

Samm 4 – kaevamine ja parandus

Täpselt märgitud kohas piisab tavaliselt ühest väikesest kaevikust. Vigane lõik lõigatakse välja ja asendatakse uuega, ühendused tehakse muhvide ja tihenditega, seejärel kontrollitakse kallet ja tehakse proovivalgamine.

Kui kahjustus on ulatuslikum või toru on üldse amortiseerunud, on mõistlikum vahetada pikem lõik korraga, sest teistkordne kaevamine samas kohas maksab rohkem kui esimesel korral tehtud suurem töö.

Pärast parandust tasub teha kontrollvaatlus, et veenduda ühenduse kvaliteedis ja selles, et kaevetööde ajal ei tekkinud uut pinget torusse. Kui vajalik on ka pinnase avamine, planeeritakse kaevetööd märgitud punkti järgi, mitte pimesi.

Kui palju see kõik maksab võrreldes oletamisega

Diagnostika maksab tüüpiliselt murdosa sellest, mida maksab liigne kaevamine ja haljastuse taastamine. Iga lisameeter kaevikut tähendab pinnase eemaldamist, tagasitäidet, tihendamist ja muru või sillutise taastamist.

Teine kokkuhoiu koht on aeg. Kui asukoht on teada, saab töö planeerida ühele päevale ja tellida õiged materjalid ette. Ilma selleta venib töö sageli mitmele päevale.

Kolmandaks väldib täpne diagnoos vale remondi riski. Sagedane viga on vahetada välja terve lõik, samal ajal kui tegelik probleem — näiteks vale kalle mõne meetri kaugusel — jääb alles.

Korduma kippuvad küsimused